Laevandustoetused jagatigi omadele

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo muutis laevade utiliseerimiseks mõeldud eurotoetuse jagamise korda eelmisel aastal oma määrusega nii, et kokku 60 miljoni krooni jagamisel eelistati laevaomanikke, kel õnnestus oma laeva sihtotstarve muuta kalalaevast õppelaevaks. Esmajärjekorras õnnestus selliseid kokkuleppeid sõlmida kalurite liidu juhtkonnaga või Rahvaliiduga seotud ärimeestel, sest nemad kuulsid sellisest määruse muudatusest kõige varem.

Eile avalikustatud info kohaselt maksab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) ASile Dagomar 8,3 miljonit krooni toetust kalalaeva Pedassaare õppelaevaks muutmise eest, 7 miljonit krooni toetust OÜ-le Kaabeltau laeva Solveig õppelaevaks muutmise eest, 4 miljonit krooni saab OÜ Nicone ja 1,8 miljonit Tapurla kaluriühistu kalalaeva muutmise eest järelevalvega tegelevaks laevaks.

Dagomar kuulub Tiit ja Toomas Kõuhknale, kelle firmad on ennegi saanud PRIA-lt toetust ja hiljem osutunud pankrotis olevaks. Suur maksuvõlglane on ka Dagomar, kuid kuna tema põhivõlg on ajatatud, on talle võimalik toetust maksta. Dagomari esindab kalurite liidu juhatuses firma tegevjuht Ülo Esta.

OÜ Kaabeltau omanik on Mihkel Undrest, kes on ühtlasi ka kalurite liidu aseesimees ning kandideerinud valimistel Rahvaliidu nimekirjas. Undrest ei nõustunud laevade lammutamistoetusega seonduvat kommenteerima. Küsimuse peale, kas ta on rahul, et sai 7 miljonit krooni toetust, lõpetas Undrest kõne.

OÜ Nicone omanik on Tervo Pruul ja Tapurla Kaluriühistu omanik on Kaido Vagiström. Mõlemad kuuluvad kalurite liidu juhatusse.

Kaido Vagiström ütles, et taotles tegelikult raha kahele laevale, kuid kui määrati vaid ühele, tuleb sellegagi rahul olla. Vagiströmi firmale kuuluv tagasihoidliku välimusega puust laev Klara hakkab omaniku sõnul edaspidi vedama Kuusalu valla saartelt ära prahti, päästma vajadusel saartelt hädalisi ning on abiks kas või saartel tulekahjude kustutamisel.

"Mina sain selle määruse internetist, kuid muidugi oli juba enne ammu teada, mismoodi asjad korraldatakse," rääkis Vagiström. "Kõigil oli ühesugune info teada, siin ei saa küll rääkida mingist siseinfo kasutamisest."

Teiste kalurite liidu hästiinformeeritud juhatuse liikmete eeskujul toimis ka Margo Purru, kes samuti kahte oma laeva, Riinat ja Kaavit, õppelaevadeks proovis registreerida. Hiljem võttis Purru siiski taotluse tagasi.

Kalurite liidu juht Andres Varik ütles, et pole kursis, mismoodi PRIA utiliseerimistoetust taotlejate vahel jagas. "Ma alles teie käest praegu kuulen, et otsus on tehtud, kuid ma ei oska seda kuidagi kommenteerida," ütles Varik. Ta ei osanud kosta, kas utiliseerimistoetus läks õigesse kohta või mitte ka pärast seda, kui ajakirjanik talle toetuse saanud firmad ette luges. Samuti polnud Varik midagi kuulnud sellest, et toetuse jagamist uurib Euroopa Komisjon. "Ei, mina küll ei tea, et Euroopa Komisjon oleks seda asja uurinud. Mis tal seal uurida?" küsis ta.

Varem on Varik öelnud, et lammutustoetuse jagamisel tehti vigu ning seatud eesmärki toetus ei täida. Süüdi olevat selles aga Juhan Partsi valitsus, kes seda toetust 100 miljoni krooni võrra väiksemaks võttis.

Varik on ka tunnistanud, et kalurite liidu juhatuse liikmed said tõesti info varem kätte ja see andis neile eelise.

26 kalandusfirmat on saatnud kaebuse Euroopa Liidu kalanduse peadirektoraadile, küsides hinnangut, kas Eestis on kalapüügivõimsusi reguleeritud seaduspäraselt. Kalandusfirmade novembri lõpus Brüsselisse saadetud kaebus on võetud menetlusse ning vastus peaks saabuma lähemate nädalate jooksul.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo käis laevade utiliseerimistoetuste jagamise asjus arupärimistele vastamas ka Riigikogus, kuid ühelegi küsimusele sisuliselt ei vastanud.