Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ernesto Achille Preatoni sattus vihma käest räästa alla ja tagasi

Martin Hanson 25. jaanuar 2006, 00:00

Preatoni põgenes kodumaalt vähem valulisse ning finantsvabaduse hõngu tolmuimejana endasse tõmbavasse Eestisse just Itaalia majanduspolitsei eest.

1942. aastal sündinud Ernesto Preatoni on aktsiatega mahhineerinud terve oma elu. 1980. alguses loodud ettevõte Parin SIM oli otseselt mõeldud börsil spekuleerimiseks. Sama firma sai ka Preatonile saatuslikuks. Enne börsimahhinaatorlust oli Preatoni tegev kinnisvaras, millele on truuks jäänud siiani.

1995. aastal Eestisse rännates tulid mehega kaasa ka grandioossed plaanid ning unelmad. Ameerikaliku ärieetikaga itaallane kiitles ning tegi suuri sõnu. Esimene suurtest plaanidest oli ehitada Tallinna 150 miljonit krooni maksev hotell. Pärast Preatoni esimest tõsisemat aktsiamahhinatsiooni Eestis, kus ta ostis 9,4% Ühispanga aktsiapakist ning realiseeris selle aastapäevad hiljem kümnekordse kasumiga, hakati tegema tõsiseid plaane Eestisse pidama jäämiseks. Ühispanga osaluse müügiga olevat Preatoni enda sõnul teeninud 250 miljonit krooni, ühe aktsia hinnaks oli ostes 13 krooni, kokku sai ta 2,2 miljonit aktsiat.

Erastamispakkumine tehti Eesti Merelaevandusele, millest toonane juht Toivo Ninnas keeldus. Samuti sooviti enda kätte saada Salva Kindlustus, Tartu Kaubahall ja Tartu Ortopeedia keskus.

Kinnisvara oli Preatoni järgmine etapp Eestis. Peamiseks partneriks sai Arco Vara, kes selleks ajaks oli tõusnud Eestis tugevaks tegijaks. Arco Vara poistega koostöös arendas Preatoni Ilmarise kvartali, Viru-Vene tänava nurga jne. Preatoni suutis kõikide kinnistute hinnad mitmekümnekordseks ajada. Arco Varale kuulus ka Pro Kapital koos 38 miljonit krooni maksva Eesti Kaabli hoonega. Selle projekti elluviimiseks jäi aga Arco Varal jõudu väheseks ning peatselt liigubki partner Preatoni kätte 85% Pro Kapitalist.

Järgmise sammuna omandas Preatoni kolmandiku ka Arco Varas, kes jäi ka hiljem n-ö kasulike tehingute ja kruntide etteajaja rolli. Preatoni tarkus seisneb piiride tunnetamises - Ühispangast omandas Preatoni vaid 9,4%, teades, et kui osalus läheb üle 10% peab rahaallikatest teavitama Eesti Panka. Samuti ei investeeri ega kasuta Preatoni väidetavalt oma raha, vaid oma partnerite oma, kelle nimesid ta avalikustada ei soovi. Äritehingutes osalevate ettevõtete omanikeringi uurides jõuame aga keerukate omandi ja juhtimissüsteemide kaudu ikkagi Preatoni endani välja.

Pro Kapital hakkas aga kiiresti kasvama ning oma "partnerite" raha kasutades kasvatab Preatoni aastaga Pro Kapitali väärtuse 100 miljoni kroonini. Mais 1998 alustab Pro Kapital avalikku aktsiaemissiooni, millega müüakse 2,5 miljonit uut aktsiat. Ostjaks enamasti itaallastest ärimehed. Pro Kapitalile laekus emissiooniga ligi 100 miljonit krooni. Emissiooniga andis Preatoni ka teada oma kindlast soovist Pro Kapital Tallinna börsile viia, mis 1. septembril 1998 ka teoks sai. 1998. aasta oli ka aasta kui Preatoni liikus oma äridega Lätti ja Peterburi.

1998. aastal teatab Preatoni, et soovib hakata tegema pangandusega. Krediidipangale tehakse esimene pakkumine, et omandada sellest algselt 40 ja hiljem juba 70%. Tehing jääb aga katki. Sama juhtub kuu hiljem tehtud pakkumisega EVEA Panga ülevõtmiseks. Juulis 1998 hõikab Preatoni maha aga plaani luua uus pank.

1999. aasta septembris annab keskpank pärast kõhklemist siiski tegevusloa ning Preatoni Panga nime all alustab uus pank, mida tuleb juhtima endine Ühispanga asepresident Ott Karolin, panga aktsiakapital on 100 miljonit krooni. Panga klientidena võeti sihikule rahakad investeerijad ja nagu Preatoni on öelnud - oluline pole klientide hulk, vaid nende raha.

Preatoni on alati pannud rõhku oma mainele ja suhetele ajakirjandusega. Oksjonid, annetused lastekodudele, konverentsid ja seltskonnakroonika. Ta on ostnud aega telekaamerate ees ning maksnud kinni seltskonnafotograafe. Suures imetluses anti Preatonile 1999. aasta lõpus toonase majandusministri Mihkel Pärnoja ettepanekul Eesti kodakondsus. Selle saamisest tegi Preatoni suure show, kutsudes kohale ajakirjanduse ning libistades huulte vahelt vigaseid eestikeelseid lauseid: "Ma võin su ära süüa" või "Ma või su ära müüa".

Igor Gräzin on öelnud, et Preatoni on jätnud endast mulje, et kui tema lahkub, siis kukub kokku, kui mitte kogu riik, siis kaks kolmandikku kindlasti. Preatoni on alati olnud suurem kui elu. Suuremalt kui elu ta omaloodud postamendi otsast ka kukkus.

Kui 2001. aastal hakkas selguma, et Preatoni suurinvesteerija oreool kaob ning ilmavalgust näevad teod, mis on nii ebaeetilised kui ka seadusevastased, loobub Preatoni Milano saatkonnas Eesti kodakondsusest ning põgeneb kiiresti Egiptusesse, kus jätkab äritegevust sarnase mudeli alusel, millega Eestis palju furoori ja raha tekitas.

Kokku kukub kogu Preatoni impeerium Eestis. Juulis lõpetab Tallinna börs Pro Kapitali aktsia noteerimise ning alustab järelevalvemenetlust. Toimuvad läbiotsimised Aivar Pihlaku büroos. Juuli lõpus algab maksuameti juurdlus Pro Kapitali üle.

2001. aastal algab ka kodusõda endise Pro Kapitali juhatuse liikme ja Preatoni usaldusaluse Ilona Saari vastu, kes osutub lõpuks olulisimaks tunnistajaks Preatoni maksupettuse kohtuvaidluses. Preatonit süüdistatakse maksupettuses, milles ta söötis investoritele ette endaga seotud kinnistuid ja investeerimisvõimalusi, seda aga talle endale sobiva hinnaga ning kujul. Preatonile sai saatuslikuks avalik huvi. Preatoni tegevuse paljastamisel on Eesti ajakirjanduse mõju majandusele olnud aegade suurim ja olulisim. Preatoni tõmbas mutta teda varem kiitnud ja ihaldanud ajakirjandus.

Samas peab nentima, et kõik, mis Preatoni tegi, ei olnud halb ja seadusevastane. Ühe pärlina saab esile tõsta Kristiine keskuse loomist. Kristiine keskus oli toona ja on siiani üks Tallinna ilusamaid ja sisukamaid kaubanduskeskuseid, mis on kindlalt kasumis olnud aastaid. Pärlina võib veel nimetada Ilmarise elamurajooni ja vanalinna korteriarendusi. 2001. aastaks oli Preatoni Eesti kinnisvaraarendusse investeerinud ligi 900 mln krooni, plaani oli veel 2 miljardit investeerida. See aga plaaniks jäigi.

2005. aasta seisuga on Preatoni üle Eestis peetud kümneid kohtuprotsesse, mis ei ole toonud lahendust. Preatoni on olnud korduvalt liialt haige, et kohtusse ilmuda või on kohtuasja peamine tunnistaja Ilona Saari osutunud kättesaamatuks. Viimane on peamine põhjus kohtuasja venimises. Ilona Saari ei julge Eestisse naasta.

Preatoni on kinnitanud, et jätkab äritegevust Eestis ning maksab oma makse siia. See oli aastal 2002. Tänaseks on Ernesto aga Eesti tolmu oma jalgelt pühkinud.

2003. aastal alustas ta oma impeeriumi müügiga, pannes esimesena haamri alla oma investeeringuid haldava Preatoni Panga. Hinnaks 200 miljonit krooni.

2004. aastal sai Preatoni kriminaalasjas süüdistuse ka Ilona Saari. Preatoni pakkus maksuvaidluskokkuleppena, et maksab 100 miljonit krooni maksude katteks ning kriminaalasi lõpetatakse. Prokurör sellega nõus ei olnud. Arusaadavalt. Jätkus ka impeeriumi tükeldamine.

Eelmisel aastal aga jätkas Preatoni ettevõtted äritegevust nii Eestis kui ka Lätis. Domina reisifirma on siiani kuum nimi ning Lätis võitis Pro Kapital Latvija Riia kesklinnas suure kinnisvaraarenduskonkursi, mille kogu investeering on üle 2,8 miljoni krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing