Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohus lükkas tagasi maksuameti soovi nõuda Gunnar Kraftilt maksutulu pabereid

Peeter Raidla 25. jaanuar 2006, 00:00

Ehkki maksuamet ei olnud päri Tallinna ringkonnakohtu otsusega, mis seadis maksuhalduri tegevusele Gunnar Krafti maksuasjade uurimisel kindlad piirid, ei andnud riigikohus maksuameti kaebusele menetlusluba. See läinud nädalal langetatud otsus pani punkti üle kahe aasta kestnud vaidlusele.

Alates 2003. aastast ASi Sangar juhatuse esimehena töötav Kraft sattus maksuhalduri tähelepanu alla offshore-firmaga Vermar Finances Ltd, mille kontot mees aastail 1997-1999 käsutas. Nagu maksuametnikud kohtuvaidluse ajal toonitasid, võttis Kraft nimetatud firma kontolt korduvalt välja sularaha, kuid samas ei suudetud tuvastada, mis sellest rahast edasi sai. Sestap esitaski maksuamet 2003. aasta sügisel Kraftile korralduse, millega nõuti välja kõik nüüdse ekspankuri tuludega seotud dokumendid. Kraft polnud sellega nõus ja andis asja kohtusse.

Et riigikohus ei andnud maksuameti kassatsioonkaebusele menetlusluba, jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, mis Krafti eitava suhtumise maksuametnike soovi õigeks tunnistas. Kui Tallinna halduskohus juunis 2004 maksuametile hakatuseks õiguse andis, viitas õigust mõistnud kohtunik Dagmar Maasik asjaolule, et maksuameti ja Gunnar Krafti vahelises vaidluses on kõneks teema, millekohast kohtupretsedendi pole Eestis seni loodud. Tallinna ringkonnakohtu jõustunud otsusega on nüüd see pretsedent seega loodud.

Ringkonnakohus asus asja lahendades otsima esmalt vastust küsimusele, kas maksuhalduril oli õigus kontrollida Krafti kõiki tulusid või üksnes neid, mis seotud firmaga Vermar Finances.

Maksukorralduse seadusele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et maksumenetluse alustamine ning läbiviimine kujutab endast füüsilise isiku eraelu riivet. Kohus leidis, et eraellu sekkumine peab olema õigustatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt.

Seadus annab maksuhaldurile küll õigusliku aluse maksumenetluse alustamiseks, kuid samas on vaja ka faktilise aluse esinemist ehk siis mingit konkreetset kahtlust või probleemi (näiteks kui füüsiline isik soetab vara ning maksuhalduril tekib sellega seoses küsimusi).

Maksukorralduse seadus eristab selgelt üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni. Viimase eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud ning see pole suunatud eelnevalt kindlaks määratud asjaolude paikapidavuse kontrollimisele. Samas tohib füüsilise isiku suhtes maksurevisjoni läbi viia üksnes juhul, kui ta tegutseb FIEna või on ise maksu kinnipidaja.

Konkreetselt Krafti puhul oli maksuhalduril seega õigus kontrollida üksnes firmaga Vermar Finances seotud tehinguid, mitte aga nõuda kõigi tuludega seotud teavet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing