Riik hakkas kontrollima kasiinoäri

Eesti Hasarmängu Korraldajate Liidu tegevjuhi Tõnis Rüüteli sõnul oli enne turukorrastust siinne kasiinoäri valdavalt eestlaste ja eestimaalaste kontrolli all.

Mingit kohustust ega vastutust sellega sisuliselt ei kaasnenud ja kasiinotulude üle arvestuse pidamine puudus. Eesti Hasarmängu Korraldajate Liidu tegevjuhi Tõnis Rüüteli sõnul oli enne turukorrastust siinne kasiinoäri valdavalt eestlaste ja eestimaalaste kontrolli all.

Turu korrastamise eesmärgil võttis aga riik just kümne aasta eest vastu otsuse valdkonna kasumist varsemast suurem osa endale lõigata ja vähendas sellega märkimisväärselt allilma mõjuvõimu ning töökohustusi. Vastu võeti hasartmängu seadus ja hasartmängu maksu seadus, iga kasiinopidaja sai miinimumnõudeks nelja mängulaua või kaheksa automaadi soetamise, ettevõtte omakapital pidi olema vähemalt 2 miljonit krooni ja kasiinode juhtide, omanike ega töötajate ringis ei tohtinud olla mitte ühtegi kriminaalkorras karistatud isikut.

Sisse seati ka ühikumaks iga mängulaua ja automaadi eest. Kui alguses küsis riik 3000 krooni automaadi ja 10 000 mängulaua pealt kuus, siis tänaseks on need summad tõusnud juba vastavalt 7000 ja 20 000 kroonini. Koos maksude tõusmisega on kasiionoturul kujunenud välja suuremad ja arvestatavamad tegijad, kellest paljud alustasid oma tegevust just 1995-1996 aastal ? Margus Reinsalule kuuluv Kristiine Kasiino ja Austria automaaditootja omanduses olev Play-In nende seas. Esimeste tegevuslubade saajate seas oli ka eestlaste omanduses olev Olympic Casino.

Kümne aastaga pole kasiionäri omanikeringis suurt muutunud, küll aga on tulnud juurde palju mängukohti ja suletud teist samapalju. Suuremate töötajate koondamistega on silma paistnud ehk vaid Pasti-Kolgi kasiinomajandus, mida tunti valdavalt Monte Carlo kaubamärgi all ja mis on kuulujuttude kohaselt praegugi müügis.

Suurimaks uustulnukaks on vene meelelahutus- ja kasiinokett Ritzioi, mis ostis esmalt üles nii Pristise turvaärist tuntud vendade Liivide initsitiivil asutatud Bally?s Casino Tallinnas kui rajas alles paari aasta eest saadud litsentsi alusel City Casino kubamärgi all juurde 15 uut mängukohta.

Kui vaadata kasiinonduse tänast päeva, siis tuleb märkida, et valdavalt jaguneb see eesti (Olympic, Kristiine), austria (Play-In, Videomat, Grand Prix) ja vene kapitali vahel (Bally?s, CityCasino), lisaks on turul ka mitmeid nishitegijaid nagu inglastele kuuluv Casino London ja pikka aega Londonis resideeruvale rahvusvaheliselt tuntud soome ärihaile Pekka Salmile kuuluvAS ELC all toimetav Eldorado kett. Viimast võib pidada juba aga hääbujaks. Väikettevõtteid on turul veel mitmeid.

Ja kuigi maksud on pidevalt tõusnud, siis on kasiinod (traditsioonilised mängulaudadega mängukohad) ja mängusaalid (aparaadisaalid) kümme aastat elanud üle paremini kui paljud muud ärisektorid. Mitte ühtegi litsentsi pole tühistatud. Ja ka riigile makstav tulu on kasvanud märgatavalt ? ainuüksi viimase nelja aasta numbreid vaadates on kasv olnud silmaga nähtav. Riigikukrusse on hasartmängu maksuna kogutud alates 2002-2005 vastavalt 115, 150, 190 ja 250 (selle aasta prognoos) miljonit krooni.

Võib veel vaid lisada, et Eesti kasiinod on oma tasemelt sedavõrd tugevad, et häid töötajaid on Eestist värvatud mitmesse maailma TOP 10 seas olevasse kasiinosse, nii Londonisse kui Vegasesse.

Kui vaadata kasiinonduse tänast päeva, siis valdavalt jaguneb see Eesti (Olympic, Kristiine), Austria (Play-In, Videomat, Grand Prix) ja Vene kapitali vahel (Bally's, CityCasino), lisaks on turul mitmeid nišitegijaid, nagu inglastele kuuluv Casino London ja pikka aega Londonis resideerivale rahvusvaheliselt tuntud soome ärihaile Pekka Salmile kuuluv ASi ELC all toimetav Eldorado kett. Viimast võib pidada juba aga hääbujaks. Väikeettevõtteid on turul veel mitmeid.

Ja kuigi maksud on pidevalt tõusnud, siis on kasiinod (traditsioonilised mängulaudadega mängukohad) ja mängusaalid (aparaadisaalid) kümme aastat elanud üle paremini kui paljud muud ärisektorid. Mitte ühtegi litsentsi pole tühistatud. Ja ka riigile makstav tulu on kasvanud märgatavalt - ainuüksi viimase nelja aasta numbreid vaadates on kasv olnud silmaga nähtav. Riigikukrusse on hasartmängumaksuna aastatel 2002-2005 kogutud vastavalt 115, 150, 190 ja 250 (eelmise aasta prognoos) miljonit krooni.

Võib veel lisada, et Eesti kasiinod on oma tasemelt sedavõrd tugevad, et häid töötajaid on siit värvatud mitmesse maailma esikümne seas olevasse kasiinosse, nii Londonisse kui ka Las Vegasesse.