Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Balkani pulma- ja pidujook

Sigrid Suu 27. jaanuar 2006, 00:00

Sõna "rakija" on tuletatud araabia keelest, kus sõna "al rak" tähendab higi. See eriline jook on pärit Kaug-Ida piirkonnast - Indiast ja Indoneesiast. Seal aeti rakija't spetsiaalsest palmiliigist tehtud veinist. Balkanile jõudis aga türklaste kaudu 14.-15. sajandil. Rakija on kange brändilaadne jook, mida valmistatakse erinevatest marjadest-puuviljadest. Alkoholisisaldus varieerub napsul 40-70%-ni.

Piirkonna õigeusklikud käivad lähedaste kalmudel rakija't mälestamiseks rüüpamas. Serbias on aga nii, et kui noormees tuleb tütarlast kosima, siis püstolipauk ning rakija toostiks tõstmine tähendab, et neiu ütles "Jah".

Lõbusatel Balkani rahvapidudel on just eelkõige rakija see vägijook, mis lööb emotsioonid valla. Paneb inimesed laudadel tantsima ja erilistel tundehetkedel klaase vastu seina või põrandat puruks lööma. Selline jõud on joogil nimega rakija.

Üks kuulsamaid rakija'id on Šlivovic, mis on levinud sellistes riikides nagu Serbia, Horvaatia, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Makedoonia, Rumeenia ja mida valmistatakse kääritatud ploomidest. See pärineb Balkani poolsaarelt ning mille nimetus tuleneb lõuna-slaavi keeltest, kus sõna "šliva" tähendab ploomi. Serbias on Šlivovic rahvusjoogiks ning ligikaudu 2/3 ploomitoodangust läheb selle joogi valmistamiseks.

Šlivovici tegemiseks korjatakse ploome, kui nad on nii valminud, et enamik vilju on ise alla kukkunud - siis on neis kõige rohkem suhkrut. Seejärel pannakse ploomid tünni seisma, kus kääritamisprotsess toimub keskmiselt 3 nädalat. Sellele järgneb spetsiaalsete vahenditega kuumutamine. Šlivovici nagu ka teisi rakija'id hoitakse tamme või mooruspuu vaatides, et saavutada eriline aroom ja kuldpruun värvus.

Lisaks ploomidele on veel mitmeid teisi puuvilju ja marju, millest rakija't tehakse. Näiteks viinamarjadest rakija kannab nime Lozovaca, aprikoosidest Kajsijevaca, pirnidest Kruškovaca, küdooniastest Dunjevaca, viigimarjadest Smokvovaca, maarohtudest Travarica, kreeka pähklitest Orahovac ning meest Medica. Balkani piirkonnas on rakija kodus ise valmistamine osa kultuuritraditsioonist just nagu Eestimaal õlletegu.

Kange joogi rakija juures tundub kummaline, et tehakse ka hõrgu aroomiga roosilehtedest napsu. Selleks pannakse roosilehed rakija'ga päikese kätte kuueks nädalaks seisma. Baas-rakija'le lisatakse ka vaarikaid, kirsse ja teisi marju, et valmistada erimaitselisi napse. Baasmaterjaliks, millest valmistatakse erinevat tüüpi rakija'id, on olenevalt piirkonnast kas viinamarjadest, õuntest ja ploomidest rakija - oleneb, mida ümbruskonnas kõige enam kasvab.

Maarohtudest rakija tegemisel kasutatakse mitmesuguseid taimi. Olgu siinkohal nimetatud salvei, apteegitill, piparmünt, sidrunmeliss, basiilika, tüümian, rosmariin, lavendel, loorberilehed ja kadakamarjad.

Rahvameditsiinis on rakija'l samuti oma kindel koht. Tuntud on see desinfitseeriva toime tõttu ning koos teiste looduslike ravimitega kasutatakse erinevate haiguste raviks ning organismi tugevdamiseks. Maarohtudest rakija't on samuti laialdaselt kasutatud rahvameditsiinis. Koos rummiga on jook kasulik massaažiks reumaatiliste luuvalude korral. Pipraga segatuna aga aitab gripi vastu ning seda tuleb haiguse puhul juua paar korda päevas. Nagu viinasokke, saab ka rakija't samal eesmärgil palaviku alandamiseks kasutada. Isu tõstmiseks aga soovitatakse jooki segada rosmariini ja meega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing