Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Külm luksuslik eksootika - Ice Hotel

Henrik Aavik 27. jaanuar 2006, 00:00

Alates 1991. aastast ehitatakse seal igal talvel kirkast järvejääst üles hotell ja igal kevadel see sulab taas. Hotelli ehitavad jääkunstnikud igast maailma nurgast, Eestist on juba 2 aastat seal hotelli disainimas käinud kunstnik Irja Ahi.

Irja sattumine jäähotelli oli huvitav lugu. "Sõber kutsuti jäähotelli tööle ja kuna seal toimus ka ühe tuttava pulm, otsustasin kaasa sõita ning tunnetada Lapi karmust," räägib naine. "Seal aga avanes võimalus ja hakkasimegi ehitama koos mu tuttava jääskulptoriga jääst kujusid ning land art'i, hiljem paluti meil kujundada hotelli jääbaari esist."

"Konkurss oli tänavu keskmiselt tihe," meenutab Irja. "Umbkaudu sajast laekunud kavandist valiti välja 20. 11 autorit olid ehitamas ka eelmisel aastal, 9 olid esimest korda jäähotellis. Konkursi korraldajad ise väidavad, et võrdsete tööde puhul eelistavad nad alati uusi tegijaid ning pikk jääskulptori CV sellel konkursil rolli ei mängi. "

"Jäähotelli tööde tase on algajate osavõtu tõttu kõikuv, kuid alati on ka suurepäraseid disaine. Kes juba ühel aastal on jäähotellis tööl käinud, pingutab tõsiselt järgmisel aastal, et tagasi pääseda. Ja on ka põhjust: õhustik on loov, kohtud vanade sõpradega, puhkad argimuredest, sumad põlvini lumes ja ainus, mida sa näed, on virmalised sinu pea kohal, kui sa väsinult ja valutavate lihastega öömaja poole sammud. Seal kogub energiat ja ideid kogu aastaks. Kindlasti on ka rahvusvaheline ideederohke jääskulptorite seltskond see, mida hakkad taga igatsema, kui kontoritöö kodumaal meeli nüristama kipub," mõtiskleb Irja.

Jäähotell ehitatakse iga aasta uuesti, alustades tühjalt platsilt. Igal suvel jäähotell sulab ning aasta lõpus hakatakse seda taas üles ehitama. Alguses luuase struktuur, see tehakse lumekahuritega tihedast lumest. Kumera laega piklikud toad tekivad nii, et puust ja metallist vorm pannakse platsile ning lastakse need lumekahuritega üle. Hiljem tõmmatakse vorm traktoritega välja, nii tekib lumest kaarhall. Lõpuks kaetakse otsaseinad.

"Kavandasime toa nimeks Jõgi, kuna see koht asub jõe ääres. See on vana saami suguharude kogunemise koht, iidne asula, kus Ice Hotel asub. Jõed olid vanasti nende peamised talvised liikumisteed. Turistid ei mõista selle jõe tähtsust sealsetele iidsetele saami suguharudele, nad tulevad sinna ega näegi jõge, kuna see on lume all ja paistab tavalise väljana jäähotelli kõrval. Meie toas saab inimene liikuda mööda käänulist "jõge" oma voodini. Kahel pool on jäämassiivid, mille seest paistavad erinevad kujutised humanoidsest tegelasest nimega Lumi. Tema on meie maskott ka muudes töödes ja ta käib meiega reisimas. Hetkel tuleb ta postiga Eestisse."

Jäähotelli toas ei ole ei minibaari ega külmkappi. Tubades on kogu aeg -5 kraadi. Igasse ruumi on toodud elekter, sellega töötab ka külmadest lampidest tehtud valgustus. Peamine mittejääst sisustusese on voodi, see on reeglina jääst alusel ning kujutab endast puust resti, mille peal on paks poroloonitaoline soojustuskiht ning selle peal põhjapõdranahad. Hotellikülastajatele antakse spetsiaalsed soojad tunked ning magamiskotid. Saunad, kuumaveetünnid ja duširuumid on siiski ka olemas, kuid asuvad eemal eraldi majades.

Üks olulisemaid objekte jäähotellis on kirik. Jääst kirik loomulikult. Eelmisel talvel toimus jäähotelli kirikus üle saja sündmuse, neist üle poole pulmad. Pulmad ongi peamised sündmused, mis jäähotellis toimuvad ja sinna lõbusat rahvast toovad, neid toimub umbes üle päeva.

On ka veel ristimised ja muud pühitsemised. Seal on nähtud veidramaidki ettevõtmisi. "Mullu toimusid seal näiteks ühe Poola rokitähe pulmad, mida spondeeris mingi energiajook," jutustab Irja. "Neil oli nii palju külalisi, et nende tarvis ehitati hotelli kõrvale uus kirik koos kõrge torniga ja puha, ainult üheks ürituseks. Eriprojekte tehakse seal pidevalt. Firma Tetrapak tarvis ehitati jõejääle küla, mis koosnes 50 iglust, ja toodi kohale koerarakendid, et külalised saaks tuisus safarit sõita. Kõik vaid üheks ürituseks. Hetkel tehakse seal jääst tohutut teemanti Mont Blanc firma tarbeks, neil on taoliseid teemante üle maailma erinevatest materjalidest tehtud."

Jäähotelli suurim probleem on kliima soojenemine. "Ma olen seal nüüd kaks aastat käinud ning eelmisel aastal oli seal pidevalt ilm -10 kuni -30. Tänavu venis hotelli ehituse algus sooja ilma tõttu 2 nädalat, seda ei ole kunagi varem juhtunud. Ka siis, kui mina seal olin, tuli ühel päeval lihtsalt sula. 15 aastaga on seal kliimamuutus väga suur olnud. Vanad olijad meenutavad aegu, kui seal oli palju külmem," tõdeb Irja. "Eesti üks parimaid jääskulptoreid Kalle Pruuden oli ka alguses seal, et meil abiks olla ja aega veeta, aga tema ei saanudki sisuliselt kaasa lüüa, kuna kogu aeg oli soe ja hotelli ei saanud ehitama hakata."

Maailmas kogub jääskulptuur kui kunstiliik järjest enam populaarsust, eriti just soojades maades: Austraalias, Hispaanias ja Aafrikas. "Neid tehakse külmkapis ja tuuakse välja alles õigel hetkel, näiteks kuhugi pidudele, ja siis ta sulab lihtsalt ära. Tema väärtus ongi tema ühekordsuses, et ta kaob," seletab Irja.

"Maailmas on jäähotelle umbes 14, mõned suuremad kui see, kus mina käisin, aga Jukkasjärvi hotell on esimene ja "see õige". Soomes näiteks on taoliseid minu teada 3, kus saad mingisuguses jääst ruumis ööbida, aga need ei ole kunstnike disainitud. Järgmisel aastal teen ka projekti ja osalen konkursil. Kas läbi pääsen, eks see paista," arvab Irja, kuid tema näos peegeldub optimism.

Jäähotell sai alguse 1989. aastal, kui mõned jaapani jääskulptorid seal oma kujude näituse tegid. Näitus saavutas arvestatava meediatagasiside. Juba aasta hiljem ehitati samasse kohta, otse Torne jõe jääle silindrikujuline 60ruutmeetrine iglu, kus avati prantsuse jääskulptori Jannot Dreidi näitus. Ühel ööl jäid mõned näituse külalised saali magamiskottides ööbima, lebades põhjapõdranahkadel. Hommikul olid kõik puhanud ja sellest võimsast elamusest ülimas vaimustuses. Idee oli sündinud.

Tänapäeval on jäähotellis 5000 ruutmeetrit pinda, sellele on kulutatud 30 000 tonni lund ja 4000 tonni jääd. Hooaja jooksul ööbib seal umbes 15 000 turisti, läbi käib neid ligi 40 000. Hotellis on registratuur, jääskulptuuride näitus, jääbaar, kino ja jääst kirik.

Hotellitubade hinnad üheks ööks jäävad 4700 (kahene tuba) ja 10 000 (luksussviit) Eesti krooni vahele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing