Maksuamet uurib enda loaga tehtud skeemi

Sylvester müüdi Soome-Rootsi kontsernile Stora Enso 2002. aasta teises pooles ja raha laekus 2003.-2004. aastal. Enne tehingut konsulteerisid Sylvesteri aktsionärid maksuametiga, mis tingimustel on aktsiaid enne müüki eraisiku nimelt firmasse üle viies ja seejärel edasi müües võimalik vältida tulumaksu tasumist. Nimelt olid Sylvesteri suuraktsionärid firmas osanikud eraisikutena ja nii oleks neil tulnud maksta müügilt 26 protsenti tulumaksu. Firmadel on Eestis seevastu tulumaksuvabastus.

Sisuliselt andiski maksuameti tollase peadirektori Aivar Sõerdi allkirja kandev vastuskiri Sylvesteri meestele kindluse, et kui nad suunavad oma osaluse müügist saadud raha otse ettevõtlusse ega võta seda välja isiklikuks tarbimiseks, siis maksuametiga probleeme ei teki. Sylvesteri endiste suuremate aktsionäride puhul võib maksukohustus ulatuda kümnete miljonite kroonideni.

Enamik Sylvesteri suurematest aktsionäridest tegi vahetult enne Sylvesteri müüki Stora Enso Timberile raha edasiseks investeerimiseks spetsiaalsed firmad. Nii näiteks tegi Sylvesteri endine kommertsdirektor Kaido Jõeleht selleks otstarbeks Kaamos Varahalduse OÜ ja Kaamos Investeeringute OÜ, Sylvesteri endine tegevdirektor Urmas Nimmerfeldt moodustas OÜ Crevi Investeeringud ning Sylvesteri endine metsandusdirektor Peeter Mänd moodustas OÜ Ivard.

AS Sylvester ja Stora Enso Timber sõlmisid müügitehingu 2002. aasta lõpus. Eelmise aasta märtsis teatas Stora Enso Timber, et Sylvesteri ostutehing on lõppenud ning et firma maksis Sylvesteri eest kokku 1,9 miljardit krooni.

Sylvesteri suuremad aktsionärid olid firma asutajad. Mati Polli ja Kaido Jõeleht said oma osaluse eest hinnanguliselt 340 miljonit krooni, Urmas Nimmerfeldt 300 miljonit krooni ja Peeter Mänd 210 miljonit krooni. Ülejäänud 710 miljonit krooni jagunes 93 kaasaktsionäri vahel.

Eilne Eesti Ekspress kirjutas, et maksu- ja tolliamet on algatanud Sylvesteri müügi osas kontrollimenetluse. "Kontrolliga seotud informatsioon on maksusaladus," kinnitas maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur.

Ambur ütles, et tulumaksuseaduse alusel on füüsilistest isikutest aktsionärid kohustatud aktsiate müügist saadud kasult tulumaksu tasuma. Samas võimaldab Amburi sõnul maksukorralduse seadus tõlgendada tehinguid vastavalt nende majanduslikule sisule, kui see ei ole vastavuses tehingu vormiga. "Sellise maksustamise eelduseks on tehingu sisu ja vormi vastuolulisuse tuvastamine," selgitas Ambur.

Sylvesteri endine finantsjuht Kuno Liblik meenutas, et kirjavahetuses maksuametiga küsis Sylvester maksuseaduste tõlgendamise võimalusi ja iga aktsionär tegi ise otsuse, kuidas ta oma tulu deklareerib. "Sellist asja küll ei olnud, justkui oleksime me kuulutanud, et poisid, me leidsime kavala skeemi ja tehke nüüd nii," rääkis Liblik.

Liblik ei osanud kommenteerida maksuameti kava kontrollida tagantjärele Sylvesteri aktsiamüügiga seonduva seaduslikkust. "Mina olen kõik isiklikku tarbimisse võetud tulud deklareerinud," ütles ta enda kohta.

Sylvesteri endistele aktsionäridele kirjaliku selgituse andnud tänane rahandusminister Aivar Sõerd keeldus kommenteerimast tollast kirjavahetust Sylvesteriga. "Ma ei tea, kuidas Sylvesteri aktsiad liikusid ja pealegi on tegu maksusaladusega," vabandas Sõerd. Oma allkirja kohta Sylvesterile saadetud kirjal ütles Sõerd, et ta pole kunagi väljastanud seadusele mittevastavaid käsitlusi.

Enne tehingut maksuriskide maandamiseks tehtavad eelotsused võivad muutuda seaduse jõul siduvaks, eelotsuste seadustamist kaaluvad nii maksu- ja tolliamet kui ka rahandusministeerium.

Eelotsuse seadusliku reguleerimise teema on meil tõepoolest päevakorral, vahendas rahandusministeeriumi pressiesindaja minister Aivar Sõerdi sõnu. Eelotsuse seadustamise mõte on selles, et ettevõtja esitab oma võimaliku tulevase tehingu asjaolud maksu- ja tolliametile, saab seejärel eelotsuse ning see eelotsus saab olema siduv. See tähendab, et maksuamet ei saa tulevikus tagantjärele oma eelotsuseid muutma hakata. Pressiesindaja lisas, et mõte on alles väga toores ja pikemalt ministeerium seda teemat kommenteerida ei soovi.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur ütles, et paljudes välisriikides on eellahendite regulatsioon seaduses kirjas ja seda praktiseeritakse. "Eellahend ehk eelotsus sarnaneb sisult ettepoole ulatuva revisjoniga, mille käigus maksuhaldur uurib põhjalikult konkreetse juhtumi asjaolusid ja annab siis oma seisukoha, kuidas ühel või teisel juhul maksuseaduseid kohaldada," selgitas Ambur. "Eellahendi andmise menetluse tulemusena tehtud otsust ei saa hiljem muuta."

Amburi sõnul soovitab ja julgustab maksu- ja tolliamet klientidel alati konkreetsete kaasuste osas küsimuste tekkimisel otse maksuhalduri poole pöörduda. "Üsna sagedasti sellist võimalust ka kasutatakse. Tuleb aga tähele panna, et järelepärimise tegemisel tuleb olla võimalikult täpne - põhjuseks asjaolu, et tehingud võivad olla erinevad ning sellest sõltub ka maksukohustuse tekkimine," ütles Ambur.

Ausa ja detailse kirjeldusega varustatud järelepärimisega on olnud alati võimalik saada maksuametilt nõusolek maksuriskita tehingute teostamiseks, ütles 2003. aasta 10. oktoobri Äripäevas maksuameti otseste maksude talituse juhataja Dmitri Jegorov.

"Sylvesteri inimesed ei ole ainukesed, samasuguste küsimustega on meie poole pöördunud ka mitmed maksukonsultandid. Ma vaatasin eile järele ja leidsin, et täpselt samasuguse tehingu kohta on järelepärimise teinud kahe aasta jooksul kolm maksumaksjat," ütles Jegorov veidi enam kui kahe aasta eest. "Praeguses vastuses lähtusime ainult faktidest, mida Sylvester meile oma järelepärimises esitas, neid kontrollimata. Sageli lisame me oma kirjale ka lause, et vastus põhineb ainult teie poolt esitatud faktidel."

Jegorov ütles aastate eest ka, et tehingu maksustamine ei sõltu järelepärimise teostamisest või maksuameti vastusest, vaid maksumaksja reaalsest käitumisest. "Sellest, kuidas tehing on tegelikult teostatud, mis on selle majanduslik sisu," selgitas Jegorov.

Tänaseks on Sylvesteri endised suuromanikud investeerinud aktsiate müügist saadud raha edasi ettevõtlusse koos endiste kompanjonidega või oma projektidesse.

Üks edukas ettevõtmine, mis Sylvesteri aktsiate müügist saadud raha toel käivitati, on lehtpuu saagimine ning lehtpuust sõrmjätkatud detailide tootmine. ASist Ecobirch, mille osanikeks on Kaido Jõelehe ja Peeter Männi kõrval veel viis endist Sylvesteri aktsionäri, on kasvanud Eesti suurim kasepuidu töötleja. Ecobirchile kuuluvad saeveskid Pärnus, Aravetel ja Kuristal.

Teine suurem ühine ettevõtmine on Valgevenesse rajatud saeveski, mis käivitus 2004. aastal. Valgevene saeveski omanikfirma ASi Woodbakers asutajateks on kaheksa endist Sylvesteri aktsionäri, kellest tuntumad on Kaido Jõeleht, Margus Kohava ja Peedo Pihlak.

Endise Sylvesteri juhtfiguur Mati Polli tegutseb edasi peamiselt metsamaaga. Koos Kaido Jõelehe, Urmas Nimmerfeldti ja Peeter Männiga kuulub talle Eesti üks suuremaid erametsamaa omanikfirmasid Metsatervenduse OÜ. Polli ja Mänd omavad ka osalust Valgamaa suurfarmis ASis Laatre Piim. Jõeleht on Pärnumaal asuva spoonitehase OÜ Valmos suuromanik.

Paljud Sylvesteri endised omanikud on sukeldunud kinnisvaraärisse.