Portugal pakub üksildasi randu ja mägiteid

Tõnu Ojala 27. jaanuar 2006, 00:00

Suure osa Eesti suvepikendusturistide silmis kipuvad Euroopa kaardil huvipakkuvamad paigad otsa saama Gibraltari juures - enam-vähem sealkandis demonstreerivad Eesti tippärimehed teleekraanil oma maju-autosid ja mängivad tennist ning mafioosod kuulutavad elutõdesid. Ja sealt edasi asuvad vaid Kanaari saared. Kuid Vahemere väravate taha jääb veel terve Portugal ja selle ehk põnevaim osa - Algarve.

Nii nagu Costa del Sol naabruses olevas Hispaanias ei sobi ka Algarve talviseks rannapuhkuseks kuigi hästi (talvine keskmine õhutemperatuur on 11 kraadi ringis), kuid veel novembri alguses leiab eest nii õhu kui ka vee, mis igati võrreldavad jahedama Eesti suvega.

Sisemaal on talvised temperatuurid 2-3 kraadi madalamad, suvised see-eest 3-6 kraadi kõrgemad (pole ime, kui suvel kraadiklaas üle 40 kraadi kerkib).

Algarve on kontrastide maa - alates kaljustest mägedest ja lõpetades kuldsete liivarandadega. Erinevalt hispaaniakeelsest sõnast playa kirjutatakse portugali keeles randa tähistav sõna pisut teisiti, nimelt praya. Ja need ei ole enam rannad Vahemere ääres, vaid ikka Atlandi ookean kogu oma võimsuses!

Kui Andaluusia rannikut on tabanud ehitusbuum, siis Algarve mõjub hoopis ehedamana. Sealt leiab hulganisti paiku, kus koppa maha löödud pole ja kus saab rahumeeli omaettegi rannas olla.

Rand on kaetud peene kuldse liivaga, mitte kivide või hallika jämedateralise liiva-kiviseguga, nagu see Vahemere ääres enamasti kipub olema.

Üks erinevus Hispaaniaga võrreldes on seotud veel keeleoskusega. Eestlaste suhtes on portugallased küll suur rahvas, ainuüksi Portugalis on elanikke üle kümne miljoni. Kuid Euroopa mõistes on tegu siiski väikese rahvaga ning see väljendub ka näiteks hispaanlastest tunduvalt paremas inglise keele oskuses.

Võrreldes ülejõenaabrite hispaanlastega on liiklus Portugali poolel hoopis rahulikum - mägedes ei kohta sageli paarikümne minuti jooksul ühtegi autot. Päeva ajal valitseb vaikus ka väikestes mägikülades, mis paistavad silma oma valgeks võõbatud majadega, mis kaunistatud ammust islami võimuaega meenutavate detailidega (ja seda hoolimata asjaolust, et tänane Portugal on üks Euroopa katoliiklikumaid riike).

Portugallased on õigusega uhked oma ajaloo üle. Ehkki riik on üle elanud paremaid ja halvemaid aegu, on Portugali praegune piir vanimad riigipiire praegusel Euroopa kaardil. Kuigi araablaste jälgi leiab Algarves juba kaheksandast sajandist, kohtab siiani hulganisti märke ka varasematest valitsejatest roomlastest. Praeguse valitseja - Portugali - võimu all on Algarve alates 13. sajandist. Ja just Algarvest algasid mitmed suured maailmaavastusekspeditsioonid.

Muide, ka Algarve nime algupära leiame araabia keelest, kus Al-Garb tähendab ‘läänt'. Araablaste jaoks oli tegu sõna otseses mõttes maailma otsaga, sest edasi lääne pool laius vaid lõpmatu Atlandi ookean. Al-Garb tähendas araablastele kõike seda, mis jäi praegust Portugali ja Hispaania Andaluusia provintsi eraldavast Guadiana jõest edasi.

Nüüdisaegne Portugal - ja eriti Algarve - on tõeline keraamikamaa. Keraamiliste plaatidega on kaetud kõik - nii põrandad, majad kui kohati isegi tänavad! Seegi komme on araabia algupäraga. Samuti leiab teede äärest hulganisti suuremaid ja väiksemaid töökodasid, kus saab osta kõikvõimalikke tooteid ka Eesti mõistes naeruväärse hinnaga.

Algarve kaardile vaadates on selge, et iga turist püüab ära käia ka S?o Vicentes - sealt edasi pole kuskile minna. Kui Pürenee poolsaar meenutab profiilis inimpead, siis S?o Vicente on selle pisut etteulatuv terav lõuaots! Tegu on Euroopa edelapoolseima punktiga, kuhu selle strateegilist tähtsust arvestades on püstitatud nii majakas kui loomulikult ka kindlus. Viimane pole seal sugugi asjata, sest neeme ümbrus on aastasadade jooksul näinud kümneid merelahinguid ning allveearheoloogidel on, mida uurida.

Vaid paar näidet - 1693. aastal pidasid sealsamas omavahel vihase lahingu maha ühelt poolt prantslased, teiselt poolt inglased ja hollandlased, sadakond aastat hiljem vahetasid omavahel "viisakusi" britid ja hispaanlased - suurem osa hispaanlaste laevastikust on sellest ajast mere põhjas. Tänapäeval sealkandis merelahinguid ei peeta, küll aga olevat neeme kõrged rannakaljud populaarseks paigaks elust lahkuda soovijate seas...

Ligipääs Algarvele on lihtsamast lihtsam, sest piirkonna suurimal linnal Farol, mis nii transpordi kui ka administratiivses mõttes on Algarve pealinnaks, on korralik lennuühendus nii Lissaboni kui ka paljude Euroopa linnadega.

Eriti palju näivad armastavat seda kanti inglased, nii tasub eestlaselgi otsida sobivaid ühendusi näiteks Tallinnagi lendava easyJeti kaudu.

Faro lennujaam vajaks hädasti laiendamist. Paraku asub sealse regiooni suurim lennuväli sisuliselt keset selle kandi üht tähtsamat loodusobjekti - meie Matsalu märgalaga võrreldavat Rio Formosa rahvusparki. Ja sarnaselt Matsaluga on tegu ühe Euroopa tähtsaima rändlindude sõlmpunktiga.

Boeingutest-Airbusidest teraslinnud mõjuvad seal pehmelt öeldes pentsikuna.

Aga millegipärast on lennuväli kunagi just sinna rajatud ja seda naljalt partide-hanede teelt eemale ei tõsta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:36
Otsi:

Ava täpsem otsing