Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rännakud klaveriga kosmoses

Henrik Aavik 27. jaanuar 2006, 00:00

Helilooja Urmas Sisaski Muusika Tähetorn on nii tema töötuba kui ka loomingu esituskoht. Isekleebitud kunstliku tähistaeva all seisev vana klaver on kõlanud juba rohkem kui tuhandel autorikontserdil.

Jäneda loss on heas korras kivist mõisahoone, pärit eelmise sajandi algusest. Kuni viimase ajani tegutses seal põllunduskool. Ronides kolmandale korrusele, jõuame tähetorni all olevasse kontserdisaali, kus on poolsada tooli. Selles ruumis on peetud kontserte ka poole suuremale publikule. Ruumi seinad on kaetud tähekaartidega, piltidega taevalaotusest ning kunstnike nägemustega kaugetest galaktikatest. Toa fookuses on madalal poodiumil klaver, mitte tiibklaver nagu tavaliselt kontserdisaalides, vaid pianiino, nagu reeglina inimeste korterites kohata võib. Teiseks erinevuseks on klaveri kulunud väljanägemine - tegemist on päevinäinud tööriistaga, muusiku truu kaaslasega pimedatest talveöödest, mitte tolmunud ja häälest ära mööblitükiga linnakorterist.

Koha täielik nimi on Jäneda Muusika Tähetorn-Planetaarium. Tähetorn sündis nimelt varem ja planetaarium hiljem. Tänavu 16. mail on planetaariumi kümne aasta sünnipäev. Just sel päeval kümme aastat tagasi asetas Urmas Sisask paika viimase tähe sellele isetehtud taevalaotusele. See täht oli Siirius.

"Alguse sai kogu projekt 1993. aastal, kui tekkis väike tahtmine midagi niisugust teha. Siis ma elasin veel Jänedal," meenutab helilooja. "Torn oli mul vaatlusplatsiks olnud alates 1985. aastast, seal asus toona muuseum, mida pidas Georgi Särekanno. Lõpuks jõudsime niikaugele, et 1994 oli Muusika Tähetorni avamine küps ning me ajastasime selle ühe huvitava astronoomilise sündmusega. Jäneda Muusika Tähetorn on rajatud kui heas mõttes vastuplahvatus võimsale kosmilisele plahvatusele 20. juulil 1994 kell 22.32, kui komeet Shoemaker-Levy 9 suurimad tükid põrkusid Jupiteriga. Me tasakaalustasime selle plahvatuse oma positiivse looduga. Esimesteks külalisteks olid seal Pärnu draamateatri näitlejad ja loomulikult asjaosalised astronoomide hulgast, kellega koos saigi lint läbi lõigatud." 10 aastaga on Muusika Tähetornist kujunenud Jäneda süda. Siia ümber koondub kogu "turismus", nagu Jäneda aukodanik Urmas Sisask seda nähtust nimetab.

Edasi hakkas tähetorn kasvama planetaariumiks. 1996. aasta alguses sattus Urmas Stockholmis pilapoodi ning idee sai viimase tõuke. "Ma leidsin pilapoest fosforestseerivad taevatähed, peerukoti kõrvalt. No ühe peerukoti ostsin noorikule ja poe ostsin tähtedest tühjaks. Kõik, mis oli! Mul oli idee kleepida lakke ja seintele selliseid tähti, mis pimeduses helgivad. Et tekiks taevalaotus, aga mitte selline nagu tavaliselt, vaid ikka ainulaadne, nii nagu ka Muusika Tähetorn on maailmas ainulaadne. Edasi jäi veel hankida kohalikust poest grillkanafooliumit, mis ma sättisin akende ette, et oleks päise päevagi ajal pime ja saaks tähti näha. Kultuurkapital aitas mul rulood ette muretseda. Ostsin lisaks 20 tuubi kummiliimi, 24 purki Gin long drink'i ja ühe liitrise Johnny Walkeri, et saaks natukene julgestust võtta ja samas nende objektide abil ka taevakaardi koordinaadid määrata."

Urmas jagas ruumi 24 võrdseks osaks, Gini purgid asetas võrdsetele kaugustele seina äärde ja Johnny Walkeri seisma sellele punktile, mis langes kokku Greenwichi nulliga. Kui koordinaadid paigas, oli vaja veel katta silmariivavad keskkütte torud. Neist sai taevaekvaator, töömehed katsid torud ära ja võõpasid valgeks, seinad olid enne juba sinise värviga kaetud.

Esimeseks kleebitud täheks sai Põhjanael. Viimane täht, nagu juba mainitud, oli Siirius.

Alguses oli kõik vaid muuseum, siis sai kohast Muuseum-Tähetorn, kuna Urmas Sisaskile oli sinna vaid tähenurgakene jäetud, ülejäänu oli Benckendorffide perekonna muuseumimaterjalid. Mõne aja möödudes hakkas tähetorn muuseumit vaikselt välja sööma. Muuseum kolis etteruumi, siis alumisele korrusele ja lõpuks saigi kohast Jäneda Muusika Tähetorn.

Autori nägemus tähetornist on suur, ehkki siiani mitte lõpuni realiseerunud Õnnetu lugu juhtus Saksamaalt tellitud lamineeritud klaasist tornikupliga, nimelt ei hakanud see tööle. Ei tööta siiamaani, ehkki selle klaaskonstruktsioon pandi üles juba 1998. aastal ning lisaks muretseti USAst täisautomaatne teleskoop, mis arvutiga ühendatult koordinaatide järgi otsib üles iga nähtava tähe taevalaotuselt. "Otsib kasvõi mu oma naise üles, kuid muidugi eeldusel, et ta asub horisondist kõrgemal," seletab Urmas energiliselt.

Urmase kontserdid on võimsad ning meeldejäävad. Inimesed, kes esmakordselt astuvad sellesse väikesesse tuppa, ei oska reeglina sealt midagi nii suurt oodata. Käbe habemik helilooja astub ligi ja seletab lahti koha eesmärgi - pidada siin laboratooriumit universumi ning muusika uurimiseks, kuna need kaks mõistetamatut ning tohutut asja on niikuinii üks ja seesama. Siis hüppab klaveri ees asuvale toolile ning mängib loo. Selleks, et "käed soojaks saada".

Kuulajad viiakse korraga miljardite valgusaastate kaugusele ning tuuakse siis hetkega Maale tagasi vaid selleks, et tunnetada oma väiksust muusika ning universumi kõrval, neile näidatakse Magalh?esi Pilve nii, nagu NASA arvutigraafikud seda ette kujutavad ning siis nii, nagu ta hetkel vaatajale taevas paistab. Kus sõnadest enam ei piisa, seal asub Urmas klaveri taha ning annab info edasi autentselt, nagu see paikneb universumis tegelikult - muusikas.

Ja siis jõuab kätte kontserdi kõrghetk esmase külastaja jaoks. Korraga on kõik inimsilmale nähtavad 7000 tähte publikuga koos väikeses ruumis. Helilooja on tule ruumis ära kustutanud ning toa laes helendab taevalaotus, mis koosneb sadadest helkivatest tähtedest, pärit Stockholmi pilapoe letist.

Planetaariumi loomise idee juurde on Urmase lükanud sõbrad: "Selle muusika juurde juhtis mind Peep Kalv, tollane Tallinna Tähetorni direktor. Tema tõi mind teadlikult tähtede juurde oma tagasihoidliku käitumismaneeri, kuid visa järjekindlusega. Mulle meeldis käia vabakuulajana Tallinna tähetornis või tal niisama külas, nii 27 aastat. Sealt ma olen saanud võimalikult palju informatsiooni, mis aitab mul mingid muusikateosed üles kirjutada ja kõik need kompositsioonilised lahendid leida. Lõpuks ma olen isegi oma valemiteni välja jõudnud," seletab astronoomiahuviline helilooja.

Tähed on Urmast alati huvitanud, seda muusikat on ta loonud juba varasest lapsepõlvest. Ka siis olid tal omad tähetornid. Need olid Vääna-Jõesuus, üks neist oli laudadest ehitatud viiemeetrine torn ja tähtede vaatamiseks oli tal prilliklaasidest ja Smena 8M-i objektiivist papist toruga iseehitatud teleskoop. Paraku asus seal kõrval Keila-Joa sõjaväeosa ja nõukogude raketibaas ning arvati, et selle poisi puhul võib tegemist olla salaluurajaga. Torn lammutati.

"Tähti tundsin juba 12aastase poisipõnnina ja ka muusika siis juba helises. 13aastasena oli mul juba kõik selge, et mis kus taevas asub. 14.-15. eluaastal ühendusid muusika ja tähed minu jaoks. Praeguseks on valdav enamik minu muusikat, üle 80 teose, seotud astronoomiliste vaatlustega."

Rahvas käib Urmast kuulamas palju, igal aastal veidi rohkem. Edu on andnud talle võimaluse olla kommertsist peaaegu puutumata, säilitada kunstniku natuur. Raha ja äri on Urmasele sekundaarsed, ehkki ilma nendeta ei saa. Ta on välja andnud üle kümne autoriplaadi, mis ei ole just väike number. Plaate müüb Urmas Sisask oma tähetornis ise ning üsna edukalt. "Rohkem ei olegi mul vaja, ma ei pea ju mingites miljardites hulpima."

Siiri Sisask, Urmase õde: Urmas on erilise tunnetuse ja mõttemaailmaga inimene. Muusika ja universumi seose otsimine-leidmine-avastamine on olnud tema huvi, hobi, usk, töö ja elu. Urmase jaoks on see informatsioon, mida ta teeb ja loob, olnud tema maailmapilt ja toimimine maailmas. Lapsest saadik on ta käinud kõigutamatult oma kummalist, teiste jaoks "imeliku inimese" rada.

Tema muusika on kaunis oma lihtsuses, võluv oma otsekohesuses. Me ei ole palju koos musitseerinud, meil kummalgi on oma muusikaline tee ja looming, aga perekonnaüritustel jämmime küll. Võib-olla kunagi õnnestub ka koos muusikat teha, ei oska ette öelda, millal aeg selleks parasjagu valmis saab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing