Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

T?iili oli pensionireformi pioneer ja Eesti eeskuju

Raivo Sormunen 27. jaanuar 2006, 00:00

1980. aastal oli T?iili pensionisüsteem kriisis. Riik maksis rohkem välja pensioniteks kui ta maksudena tagasi sai. Projekteeritud pensionikassa puudujääk oli suurem riigi aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

Ainsaks lahenduseks oli muuta traditsiooniline otse maksudest finantseeritav pensionisüsteem isikustatud ehk eelfinantseeritud pensionisüsteemiks (nagu Eesti teine pensionisammas).

T?iili kogemus näitas, et suure vajaduse korral võib ekstreemne pensionireform tuua rahaturgudele dünaamilisuse, kirjutas Bostoni ülikooli majandustudeng Mauricio Soto T?iili pensionireformi kajastavas analüüsis.

Traditsiooniline T?iili pensionisüsteem oli kaootiline ja poliitiliselt haavatav.

Igal riiki juhtinud valitsusvõimul olid erinevad seadused, pensionide väljajagamise määrad ja lubadused rahuldamaks teatud huvigruppide vajadusi. Osal juhtudel said kontoriametnikud pensionile minna juba neljakümnendate eluaastate paiku, samas kui mustema töö tegijad pidid minimaalse pensioniraha saamiseks töötama kuni kuuekümnendate eluaastateni.

Maksed pensionifondi olid tasemel, mis heidutasid. Seitsmekümnendate aastate keskel ületasid maksed pensionikassasse 20% maksustatavast palgast. Süsteemi administreeriti halvasti ja ebaefektiivselt.

Kaootilise struktuuriga kaasnes kasvav pensionikassa defitsiit.

Tõsine inflatsioon ja süsteemi kehv juhtimine tarvitas ära potentsiaalselt suured kogunenud reservid. Seitsmekümnendate lõpus ulatus pensionisüsteemi defitsiit 3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastas ja prognoositi, et 2000. aastaks kasvab aastane defitsiit juba üle 20 protsendi.

Traditsiooniline pensionisüsteem ei tundunud enam ei poliitiliselt ega ka rahaliselt mõistlik valik. T?iili pensionisüsteem oli silmitsi tohutu probleemiga, mis vajas traditsioonilise ja pidevalt ebaõiglasemaks muutuva pensionisüsteemi asendamist personaalsete pensionikontodega.

Radikaalsed pensionisüsteemi üleminekud vajavad suurt rahastamist. Väljamaksed personaalsetele pensionikontodele vähendavad raha hulka, mis seni läks traditsiooniliste pensionide maksmiseks ning see tekitab üleminekuaastatel suuri finantskohustusi. Esimesel viiel üleminekuaastal ulatus T?iilis pensionisüsteemi ülemineku defitsiit 7 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning on langenud praegu 3 protsendini.

T?iili töötajad koguvad umbes 12,5% oma palgast pensioniks. Umbes 80% kogutavast rahast läheb isiku personaalsele pensionikontole, mida haldavad pensionifondid. 7% läheb töövõimetus- ja toitjakaotuskindlustuseks ja ülejäänud administratiivkulude ning komisjonikulude katteks.

Pensionikontol olev raha kogub investeeringute pealt tulu. Töötajatel on võimalus valida viie investeerimisfondi vahel. Vastavalt inimese vanusele määratakse vaikimisi ära fondi riskiaste. Nooremate raha suunatakse riskantsematesse ja vanemate pensionikogujate raha konservatiivsematesse fondidesse. Võrdluseks: Eestis on võimalik pensionikogujal valida nii fondivalitsejat kui ka fondi riskiastet endale ise.

Enne pensioniiga raha kasutama hakata ei saa. Reeglina algab pensioniiga naistel 60. ja meestel 65. eluaasta vanuselt. Varem pensionile jäämiseks on vaja, et pensionikontol oleks nii palju raha, et see moodustaks vähemalt 50% töötaja viimasest sissetulekust ja on suurem valitsuse poolt määratud pensionist.

Kui töötajatel on jõudnud pensionile mineku iga kätte, võivad nad jätkata tööd, ilma et peaksid pensionisüsteemi rahakogumist jätkama. Raha võib pensionikontolt tagasi saada annuiteetpensionina või programmeeritud väljamaksetena.

T?iili valitsus kogub pensionifondidelt raha, kindlustamaks, et iga kodanik saaks pensionilemineku ajaks ikka minimaalse pensioni kätte. See on võrdne umbes neljandikuga keskmisest palgast ja 75 protsendiga miinimumpalgast.

T?iili kasutas uuele pensionisüsteemile üleminekul nii maksude tõstmist, investeeringute vähendamist kui ka valitsusele kuuluvate varade müüki. Pensionivarade kasv arendas T?iilis edukalt finantsturge. Kui 1980ndate alguses moodustas riigi finantsvarade maht T?iili keskpanga andmeil umbes 30% riigi sisemajanduse kogutoodangust, siis nüüd juba üle 80%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing