Võlakirjafondidel tipud löömata

Pensioniindekseid vaadates jäi silma, et progressiivsete ja tasakaalustatud fondide indeksid suutsid jaanuaris lüüa mullu oktoobrisse jäänud tippe. Konservatiivsed fondid pole septembrikuist tippu lüüa suutnud.

Konservatiivsete fondide portfellid koosnevad hoiustest ja võlakirjadest. Inflatsiooni kasvades nõuavad investorid võlakirjadele suuremat tootlust raha ostujõu kaotamise kompenseerimiseks. See väljendub võlakirjade hinnalanguses ja ka võlakirjafondide puhasväärtuses ehk NAVis. Oluline on inflatsiooni tase nii Eestis, kui ka riikides, kuhu raha on paigutatud. Mida vanemaks fondid saavad, seda vähem oluliseks muutub igakuiselt II sambaga liitunute palgasaajatelt lisanduva raha paigutamise tootlus. Lisanduva raha hulk on lihtsalt tühine juba fondi kogunenud ja seal kasvanud raha hulgaga. Fondi tulevane tootlus oleneb suuresti sellest, kuhu on fond varem raha paigutanud ja kuidas ta varem saadud raha ümber paigutab.

Lehekülje allservas oleva edetabeli aluseks on võetud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2+4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 17. november). Samas on arvestatud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasusid, mistõttu on veidi kehvemas seisus suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.

Autor: ÄP