Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Greenspan pärandab aeglustuva majanduse

Peeter Teder 30. jaanuar 2006, 00:00

USA majandus, mille USA keskpanga Föderaalreservi president Alan Greenspan (79) annab üle oma järglasele Ben Bernankele, on halvemas seisus, kui üldiselt arvatakse, kirjutab majandusajaleht The Economist.

Greenspani lahkumine võib langeda kokku Ameerika majanduse kõrgperioodiga, millele järgneb aeglase kasvu aeg. Ja seda mitte niivõrd selle pärast, et ta lahkub vaid selle pärast, mis ta jätab endast maha - suurimad majanduslikud ebakõlad kogu Ameerika ajaloo vältel. The Economistiga on nõus ka uudisteagentuur Bloomberg, mis kritiseerib Greenspani kasvavate kinnisvara hindade ja suure laenukoormuse pärast.

Greenspani nii head kui ka halba mõju majandusele pole vaja üle tähtsustada. Nagu kõik keskpankurid, seob ka teda ebakindlus selles suhtes, kuidas majandus toimib, ja rahapoliitika piiratus. Rahapoliitika võib mõjutada inflatsiooni, kuid ei suuda mõjutada pikaajalist majanduskasvu. See võimaldab kontrollida üksnes lühiajalisi intresse, mitte võlakirjade tulusust, makse ja seadusandlust.

Mis USA majandusse puutub, siis Föderaalreservi poliitikal võib olla valulik pikaajaline mõju. Tõsi ta ju on, et USA majandus näitas hämmastavat paindlikkust 2000. ja 2001. aastal, mil internetifirmade buum oma kurva lõpu leidis. Greenspani fännid kirjutavad selle saavutuse Föderaalreservi usaldusväärsuse arvele. Peamine põhjus, miks Ameerika majandus on püsinud viimastel aastatel tugevana, on suuremahuline rahanduslik toetus. Föderaalreserv hoidis reaalintressid negatiivsena mitmeid aastaid ja isegi praegu jäävad reaalintressid madalaks. Tänu globaliseerumisele, uutele tehnoloogiatele ja paindlikkusele pole odav raha voolanud mitte inflatsiooni, vaid tõusvatesse varade hindadesse - alguses aktsiatesse ja hiljem kinnisvarasse. Greenspani on kõvasti kritiseeritud sellepärast, et ta ei takistanud aktsiamulli tekkimist 1990ndate lõpus, ja pärast aktsiamulli lõhkemist tekitas kinnisvaramulli, hoides intresse all.

Laenates kinnisvara tagatisel, on ameeriklased olnud võimelised tarbima rohkem, kui nad teenivad. Suurenev tarbimine on toetanud jõudsalt majanduskasvu, kuid selle hinnaks on olnud negatiivne säästumäär, kasvav majapidamiste võlg ja suur jooksevkonto puudujääk.

Greenspani järglane Ben Bernanke armastab põhjendada USA jooksevkonto puudujääki hoiuste üleküllusega mujal maailmas. Kuid suur osa süüst lasub siiski Föderaalreservil endal, mis on kümme aastat järjest lasknud sisemaisel nõudlusel kasvada pakkumisest kiiremini. Osa Ameerika praegusest rikkusest pole rajatud mitte sissetulekute ega tootlikkuse kasvule, vaid tuleviku arvel laenamisele. Ilma tõsise reaalpalkade kasvuta on tarbimiskulutuste kasv suuresti põhinenud kinnisvara hindade ja laenamise kasvul. Kui kinnisvara hinnad stabiliseeruvad ja krediidivõimalused ahenevad, hakkavad ka tarbimiskulutused vähenema. Arvestades, et tarbimiskulutuste kasv ja elamuehitus on viimastel aastatel andnud 90 protsenti USA SKP kasvust, on raske uskuda, et see ei põhjusta majanduskasvu aeglustumist. Esimeseks selliseks märgiks tuleb pidada majanduskasvu aeglustumist esialgseil andmeil 1,1 protsendile mullu neljandas kvartalis. Föderaalreservi presidendi vahetumine on alati olnud oluline hetk. Bernanke "pärib" Greenspanilt intressimäärad, mis on neutraalsed - nad ei pärsi ega stimuleeri majandust. Kuid USA sisenõudlus peab kasvama aeglasemalt, et tuua säästumäär ja jooksevkonto puudujääk tagasi jätkusuutlikele tasemetele. Kui nõudlus ei vähene, on Bernanke sunnitud intresse tõstma ja see oleks riskantne, arvestades ameeriklaste laenukoormust. Pärast 13 järjestikust intressitõstet on raha voolamas turult välja ja intresside tõus võib tulla ameeriklastele ?okina.

Kuidas peaks Bernanke reageerima langevatele kinnisvarahindadele ja majanduskasvu pidurdumisele? Ta on vastu aktsiate või kinnisvara hinnamullide paisumise piiramisele intresside tõstmisega, kuid on valmis intresse alandama pärast mullide lõhkemist, hoidmaks ära majanduslangust.

Tõenäoliselt ei tõsta ta intresse, kui börsi- või kinnisvaramullid paisuvad, vaid langetab neid alati, kui hinnad kukuvad. See on ohtlik, sest soodustab riskide võtmist ja suurendab majanduse tasakaalustamatust, tehes lõpus krahhi veelgi halvemaks.

Kui börsi- või kinnisvaramull lõhkeb, peab USA olema valmis sisemaise nõudluse aeglasemaks kasvuks.

Föderaalreservi esimees Alan Greenspan plaanib pärast oma ametikohalt lahkumist asutada konsultatsioonifirma Greenspan Associates, teatas The Wall Street Journal. Esimene inimene, kelle Greenspan oma konsultatsioonifirmasse palkab, on tema pressiesindaja Föderaalreservist Michelle Smith.

Veel plaanib Greenspan ajalehe andmeil pidada kõnesid. Seda teadet kinnitas ka Financial Times. Financial Timesi andmeil plaanib Greenspan liituda Washington Speakers Bureau'ga. Tema esinemistasude suurusjärk peaks ajalehe andmeil olema kuuekohaline. Sellesse organisatsiooni kuuluvad veel sellised tuntud isikud nagu endised välisministrid Colin Powell ja Madeleine Albright, endine kaitseminister William Cohen, endine New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani ja teised.

Lisaks sellele plaanib Greenspan kirjutada ka raamatu.

Greenspani kogemus keskpanga presidendina on tegelikult hindamatu. Ta pole mitte üksnes kursis olnud majanduseluga, vaid ka praktikas kujundanud maailma võimsaima majandusega riigi majanduspoliitikat. Ja seeläbi mõjutanud kogu maailmamajandust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing