Igati korrektne õiguserikkumine

Toivo Paavle 30. jaanuar 2006, 00:00

Tuginedes 1998. a kehtivale jäätmeseadusele, kinnitati 2004. a septembris Tallinnas kohalik jäätmehoolduseeskiri. Kahjuks ei ole prügiveo reglementeerimise juriidilised isad suutnud igapäevaelu näha kogu selle kirevuses. Sõltumata elukohast, pere suurusest või elustiilist mõõdetakse kõigile prahitekitajatele enam-vähem ühepikkuse puuga. Üldse näib kodanik, eriti aga ühepereelamu või suvila elanik, seaduse ja seda saatvate põhjenduste valguses olevat a priori kaabakas, loll ja otsustusvõimetu.

Ka seni kehtinud jäätmekorraldus nõudis prügiveolepingute sõlmimist. Et vana eeskirja täitmise tõhusa kontrolliga toime pole tuldud, viitab vaid ametnikkonna nadile haldussuutlikkusele. Nüüd peetakse keskkonnahoiu imerohuks põhimõtet, mille järgi saab mingis kindlas piirkonnas prügiveo ainuõiguse firma, mis võidab linnaosavalitsuse poolt korraldatud konkursi. Selge, et iga majavaldaja puhul ei pruugi konkursi võitja olla senine lepingupartner. Aga kodaniku käest tema eelistusi enam ei küsita - ta peab sõlmima lepingu määratud firmaga.

Merivälja Aedlinna Seltsi küsimusele, kas pole tegu kodanikuõiguste rikkumisega, vastati õiguskantsleri büroost, et on jah. Järgnes aga pikk traktaat selgitamaks, et teatud asjaoludel võibki kodanikuõigusi rikkuda ning juriidiliselt on kõik korrektne. Perearsti võib EV kodanik veel vabalt valida, ka juuksurit ja autolukkseppa, prügivedajat aga nüüdsest mitte.

Kõigil on kohustus prügiteket minimeerida. Sellele aitavad kaasa mitmed abinõud: on rakendunud pakendiringlus, linnaosades on hulgaliselt üles seatud suuri mahuteid jäätmete sorteeritud kogumiseks. Seadus lubab väikemajades paberit põletada ning bioloogilisi jäätmeid kompostida. Elektri või gaasiga küttes ei teki tuhka. Mis siis veel üle jääb? Pisut kilepakendeid ehk. Tallinna keskkonnaboss Tõnu Tuppits kinnitas (PM, 12.12), et temal isiklikult tekib jäätmeid kõige enam kilekotitäis nädalas.

Seadus aga eeldab, et tavakodanikul tekib prügi oluliselt rohkem, sest näiteks enimlevinud, 240-liitrise mahuga konteineri rangeks tühjendussageduseks on seatud maksimaalselt neli nädalat. Loomulikult võib konteiner ka lühema ajaga täituda, aga võib ka mitte. Senised lepingud võimaldasid majaomanikul prügivedu tellida just nii tihti või harva, kui vaja. Nüüd avaneb prügifirmadel hiilgav võimalus tühjendada tühje prügitünne, küll kodanik maksab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing