Intuitsiooni kasutamine võrdub puusalt tulis tamisega

Kõik me oleme näinud kauboifilme, kus preeriakütt rabab puusalt revolvri ja ilma sihtimata kohe päästikule vajutab. Samamoodi toimib intuitsioon otsustamisel.

Kes on täppislaskmisega tegelenud, teab, et puusalt tulistamine on märklaua tabamiseks kõige ebakindlam moodus. Sama lugu on ka intuitsiooni kasutamisega otsustamisel.

Intuitsioonile lootes usume, et suudame hoida oma peas korrastatult kogu otsustamiseks vajalikku informatsiooni ja n-ö otsustame lennult, selle asemel et läheneda lõpliku otsuse tegemisele süstemaatiliselt. Nii nagu puusalt tulistamisegagi, on sellise lähenemise puhul õigetele otsustele raske pihta saada. Mida siis aga teha?

Puusalt tulistamine on teatud tingimustel täiesti mõistlik märkilaskmise meetod. Näiteks kui oled märklauale piisavalt ligidal ja on raske mööda põrutada.

Sarnaselt on intuitsioon täiesti omal kohal, kui võtame vastu igapäevaseid otsuseid, mille tulemus on hästi lühiajaline ehk "märklaud on lähedal". Samuti siis, kui otsuse mõju ei ole suur, st "ei pea märklaua südamikku tabama". Näiteks otsus, mida hommikul selga panna. Või millisesse poodi täna minna või mida õhtuks süüa osta - need ei vaja tõsist analüüsi ja vale otsuse tegemisel pole eriti kaugeleulatuvaid tagajärgi.

Sootuks teine lugu on aga siis, kui tehtavad otsused omavad suurt mõju meie heaolule. Otsustamisel, millist töökohta vastu võtta või millist kaupa lattu osta, intuitsioonist üksi ei piisa.

Õige otsus võib olla vastupidine intuitsioonile. Selline olukord tekib golfi õppides. Algajad tunnetavad, et golfikeppi viibutades on õigem kõverdada löögi ajal küünarnukist kätt - see tundub loogiline ja loomulik. Õige tehnika on aga vastuolus meie kõhutundega. Täpse ja stabiilse mängu tagab jäik küünarnukk, mille saavutamiseks tuleb teadlikult harjutada.

Selleks et teha stabiilselt õigeid otsuseid, tuleb kasutada otsustamise tehnikaid, mis aitavad vältida emotsionaalsetest eelistustest tulenevaid vigu ning võimaldavad tehtud otsusest õppida.

Intuitsioon on ilmselt inimkonna kõige vanem otsustamise tehnika. Seega on tal täiesti oma koht olemas. Igapäevaselt nimetatakse seda kõhutundeks. Nii uskumatu kui see ka pole, võib kõhutunne vägagi reaalselt endast märku anda.

Vahetevahel juhtub, et kui teed otsuse, millega sa sisimas päris nõus ei ole, siis tunned ennast füüsiliselt kehvasti - kas valutab pea või keha või on kõht lahti. Sellistel puhkudel annab endast märku meie alateadvus. Me ise võisime küll otsuse vastu võtta, aga meie "kõhutunne" või intuitsioon ütleb teisiti. Teadlased väidavad, et meie alateadvus on antud olukorda analüüsinud ja tulnud teistsugusele järeldusele ning annab nüüd oma signaalidega meile sellest teada.

Levinud intuitsiooni kasutamise lõks on koguda ainult sellist teavet, mis toetab juba ette meie eelistusi. Nagu mõned autoostjad ütlevad: "Olgu auto mis värvi tahes ... kuni ta on punane." Intuitsioonist lähtudes eelistame informatsiooni, mis on jõudnud meieni hiljuti või mis laekus seoses mõne meeldejääva sündmusega. Meie alateadvusel on komme otsustamisel eelistada sellist teavet õigele teabele, mistõttu tuleks emotsioonid ja isiklikud eelistused suurte otsuste puhul ukse taha jätta.

Alateadvusest lähtuvaid vigu aitab vältida otsustamise protsessi kõigi nelja etapi järgimine: küsimuste püstitamine, informatsiooni kogumine, süstemaatiline kokkuvõtete tegemine ja tagasisidest õppimine. Kui aga igapäevastes olukordades kõike seda teha ei jõua, on olemas veel sellised lihtsad alternatiivid intuitsioonile nagu võimaluste järjestamine ja rusikareeglid.

Meie ülesanne on ära tunda olukorrad, kus otsustamiseks piisab intuitsioonist, ja ülesanded, kus tuleks kasutada pisut stabiilsemaid meetodeid. Otsustamise põhiline soovitus on olla otsustamisel aktiivne. Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas öeldakse, et vale otsus on parem kui otsustamatus, kuna vigadest saab õppida. Head otsustamist!

Autor: Ardo Reinsalu