Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Planeerime abiraha kasutamist hoolikalt

    Rahandusministeerium avalikustas möödunud nädalal esialgse versiooni ELi poolt järgmise seitsme aasta jooksul Eestile eraldatava abiraha kavast. "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" koostatakse koostöös ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonidega, et luua üldine visioon ja strateegiline alus ELi abiraha kasutamiseks. See tähendab, et käesoleva dokumendiga pannakse paika üldised pikaajalised suunad, millele aastatel 2007-2013 keskenduda.
    Dokumendi eesmärk on koondada erinevate valdkondade strateegiad, et riigi arengut oleks võimalik läbimõeldult ja terviklikult suunata. Strateegia üldine iseloom tuleneb ühelt poolt ELi struktuurivahendite ettevalmistusi ja kasutamist sätestavatest regulatsioonidest. Üldsõnalisuse peamine põhjus on aga vajadus säilitada seitsme aasta perspektiivis paindlikkus, et suudaksime arengutele ja muutustele vajadusel kiirelt reageerida.
    Käesoleva perioodi märksõna on koostöö - strateegia koostamise kõikides staadiumides, ka kõige varasemates, on tähtsaim komponent pidev konsulteerimine partnerite, ministeeriumide ning huvigruppidega. Strateegia tööversioon on hetkel staadiumis, kus on koondatud ja süstematiseeritud sisendid: ELi strateegilised suunised, erinevates siseriiklikes strateegiates sätestatu ja ministeeriumide ettepanekud. Seega ei sisalda dokument midagi radikaalselt uut, vaid sellesse on koondatud ja süstematiseeritud seni erinevates valdkondades kavandatu.
    Tänaseks on olemas prioriteetide ehk sisuliselt valdkondlike tegevusalade loetelu ja kirjeldused süsteemsel kujul. Kuigi prioriteedid ei ole lõplikud, on see loetelu optimaalne ning meie hinnangul piisavalt täpselt sõnastatud ja kirjeldatud, et selle põhjal edasi minna. Meie eesmärk on avalikkusele eesseisvaid valikuid võimalikult varakult tutvustada.
    Niisiis on protsess algusfaasis, mistõttu on ka töödokument esialgne ja loomulikult edasist arendust vajav. Praegu on eesmärk saada kokku strateegia esimene versioon, mille põhjal on seejärel võimalik asuda tegema valdkondlikke rakenduskavasid. Just rakenduskavades määratakse ära täpsemad tegevused ja rahastamismahud, suuremad projektid, objektid jne. Sellesse detailsesse planeerimisjärku jõuame peatselt. Ühe struktuurivahenditest rahastatava objektina on juba juttu olnud Tallinna-Tartu maanteest, mille ehituseks tuleb vajadusel leida lisaraha kas riigieelarvest või muudest allikatest.
    Rahandusministeerium on lähenenud strateegia koostamise protsessile süsteemselt ja avatult. Meie taotlus on teha kättesaadavaks dokumentide tööversioonid ja mustandid, et huvilisi ja avalikkust kursis hoida ning juba varakult arvamuse avaldamist võimaldada. See tähendab, et töös olevad ja avalikustatud dokumendid võivad olla keeleliselt kohmakad ning nende sisu muutumas.
    Kui strateegias on olemas prioriteetide loetelu ja kirjeldused, saab edasi minna. Järgmise sammuna leiame prioriteetide osakaalud. Rahaliste mahtude kokkuleppimisel kujunevadki valdkondade sisemised eelistused. Juba praegu võib välja tuua inimeste arendamise, infrastruktuurikeskkonna ja hariduse olulise rolli.
    Niisiis on "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" näol tegemist üldsuundi näitava dokumendiga, kust minnakse edasi konkreetsete tegevuskavade suunas. Strateegiat täiendatakse jaanuari jooksul kodanike ja koostööpartnerite poolt esitatavate kommentaaride põhjal ning esitatakse 9. veebruaril valitsuskabinetile esimeseks aruteluks.
    Seejärel on kavas kuni maini strateegiat nii sisulises, keelelises kui ka vormilises mõttes (koostöös huvirühmade, avalikkuse ja Euroopa Komisjoniga) edasi arendada. Praeguses staadiumis ei saagi eeldada rohkem, kui et dokument oleks kirjeldav ja üldisi sihte paika panev. Kõigepealt kindel vundament ja siis müürid. Võiksime alustada ka fassaadi ehitamisest, aga kasu poleks sellest kellelgi.
    Rahandusministeerium annab endast parima, et strateegia sisaldaks kõiki olulisi ELi struktuurivahenditest finantseerimist vajavaid tegevusvaldkondi. Ikka selleks, et ühe osa riigieelarvest, nn euroraha kasutamine oleks võimalikult tõhusalt kavandatud.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.