Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tagatreplusest tõlkijate moodi
Kuigi ühtseid reegleid ei ole, on Euroopa Liidu tekstide tõlkijatel olemas stiili ja terminoloogia andmekogu, kus kirjas ka tõlkimise ja toimetamise põhimõtted. Enamasti on need sarnased Eesti Õiguskeele Keskuse (EÕKK) soovitustega. Üheks põhjuseks on, et paljud tõlgid alustasid tööd just seal.
"Enamik meie tõlkidest on töötanud EÕKKs," ütles Euroopa Komisjoni tõlkepeadirektoraadi Eesti osakonna juhataja Jyrki Lappi-Seppälä.
Sellele lisaks on ka üldised Euroopa Liidu reeglid, mis võivad tekstid lugejale imelikuks teha. "Tõlkijad ei saa sinna midagi parata," selgitas Lappi-Seppälä. "Jääb loota, et üldine Euroopa Liidu stiil muutub lihtsamaks ja lühemaks."
Keeleliselt on kõik tekstid siiski korrektsed ja vastavad eesti keeles ametlikult kehtivatele keelenormidele ehk ÕSis ja "Eesti keele grammatikas" kindlaksmääratud reeglitele.
Peamiselt kohtuotsuseid prantsuse keelest eesti keelde tõlkiva Tim Kolgi sõnul on enamik õigusakte ja termineid juba tõlgitud. Ainsad probleemsed terminid nende töös on spetsiifilised kohtupraktikas kujunenud mõisted. "See pole otseselt uute sõnade leiutamine, ega ka mitte eriti koomiline, vaid pigem keeruline sisuline töö ja arutelu," ütles Luksemburgis jurist-lingvistina töötav Kolk.
Tema sõnul tunduvalt naljakamad mõned faktilised asjaolud, mille pinnalt on kasvanud Euroopa Kohtu ette sattunud vaidlused. Tegemist võib olla juhuslikust mädamunade otsusest kuni kaubamärgivaidluseni. Näiteks ühes pidi kohus mainima, et Obelix on Euroopas laialt tuntud tüse koomiksitegelane, keda mingi Mobilixiga segamini ei aeta.
"Eesti keelde tõlgituna kõlavad IT-terminid veidi imelikult, aga see on harjumuse asi," ütles tõlk Regina Rusetski.
Tõlkijad peavad kõrvaltvaatajale naljakate sõnade ja väljendite kasutamist põhjendatuks. Kasvõi seesama näitena toodud online ehk sidus on tegelikkuses juba üsna ammu eksisteeriv ja kasutatav sõna ning seda võib leida nii arvutialasest sõnastikust kui ka ÕSist.
Õigustõlkeküsimuste koordineerimisega tegelev Karmen Vilms peab oluliseks, et slängi ja laensõnu liiga palju üle ei võetaks. "Siis me kaotame mõnes mõttes kontrolli oma keele üle," ütles Vilms. Ta lisas, et on palju uusi mõisteid, mis on hästi kasutusse läinud.