Tartu korterid kallinesid mullu peaaegu poole võrra

Enn Tosso 30. jaanuar 2006, 00:00

Arco Vara Tartu Büroo juhataja Margo Uusen möönab, et kui eelmisel aastal tõusid hinnad rekordiliselt kiiresti, siis tänavu jaanuar on suhteliselt vaikne olnud.

Kvartali keskmine tõus oli eelmisel aastal kuni 15 protsenti. Suurima tõusu tegid läbi 2-3toalised korterid.

Eelmise aasta keskmiseks tõusuks hindab Uusen ca 40 protsenti. Kõige nõutavamaks kaubaks olid just väiksemad korterid, sest nende tükihind on väiksem. Rohkem tõusid just kesklinnas asuvate ja uute korterelamute hinnad.

"Kesklinna vastu tunnevad huvi rohkem välismaalased, ent on ka Tartu inimesi, nooremad ja aktiivsemad, kes ei soovi äärelinnast tööle sõita," räägib Uusen.

Ta osutab sellele, et paljud tartlased kolivad korterist majja. Tartu lähistele on kerkinud hulk uusi eramuid, kuhu enamik inimesi on siirdunud just korteritest. Eelmine aasta kerkis ca 400 uut eramut.

Üürid pole aga märkimisväärselt tõusnud, mistõttu vahe ostuhinna ja üürihinna vahel käriseb üha suuremaks. "Kõik ei soovi oma korterit üürida üliõpilastele, pigem eelistatakse perekondi," osutab Uusen.

Kuna üürihinnad on suhteliselt madalad, ent pangalaenu tagasimakse osa on sama suur, siis tudengi vanemad pigem ostavad oma lapsele korteri, selle asemel, et seda üürida, selgitab ta. "Arvestatakse, et tegemist on hea investeeringuga. Huvi üürimise vastu on seega väiksemaks jäänud," räägib ta. Ent kui pangalaen läheb kallimaks, siis võib Uuseni arvates huvi üürimise vastu kasvada.

Tartu linnas vabu eramukrunte eriti ei ole. Uuseni hinnangul liigub eramuarendus pigem linnast välja. Eramuid ostetakse kuni 25 kilomeetri kaugusele Tartu linnast. Tähtis on ka, et tegemist oleks looduslikult kauni koha ning hea ühendusega. Krundi hind sõltub asukohast, ent hind jääb 100 krooni ümber ruutmeetri kohta. "Tõenäoliselt soovitakse nii kaugele osta suurem krunt, umbes 3000 ruutmeetrit," räägib ta.

Nõudmine talukohtade järele on väga suur, eriti Tartu lähiümbruses, samas on pakkumisi vähe. Hind sõltub kaugusest Tartust, ent ka sellest, milline on loodus ümberringi. "Näiteks Saadjärve ääres on hind hoopis kallim kui lageda põllu peal," osutab Uusen. Vaeste-Tiskre laadseid arendusi tuleb paraku ka Tartu ümbrusesse.

Talukohad on Tartu ümbruses ülimalt populaarsed. Kaanon Kinnisvara Tartu büroo hindajate grupi juht Tiina Aunap osutab, et suvilateks ostetakse Tartust kuni 50 km raadiuses olevaid taluelamuid.

Vanu talusid on suvilateks viimastel aastatel ostetud suhteliselt palju. Eelistatumad ostupiirkonnad jäävad Tartust lõunasse ja kagusse: Valga, Võru, Otepää ja Põlva suunad. "Ostjaid võluvad eelkõige looduslik mitmekesisus, mäed, orud, veekogud ja vanade talukohtade privaatsus," räägib Aunap. Keskmine talude hind on seal piirkonnas 350 000-450 000 krooni. Tagasihoidlikumaid, põldude vahel asuvaid amortiseerunud hoonetega talusid võib soetada Tartust kaugemal ka 100 000-250 000 krooniga.

"Eraldi hinnaklassi moodustavad suuremate veekogude äärsed talumajad. Seal võivad paremas seisukorras olevate majapidamiste hinnad olla miljoni krooni ringis ja enamgi," räägib Aunap.

Margo Uusen osutab, et Tartu lähikonda saab uue maja minimaalselt 1,8 miljoni krooni eest. Samas, kui kesklinna korter küünib samuti kahe miljoni krooni kanti, siis on see hind põhjendatud.

Uusi kortereid tuli Tartusse mullu üle 600. Erinevalt Tallinnast lasevad arendajad uusi kortereid rohkem broneerida. See on tekitanud ka Tartus broneeringute turu. "Päris palju müüakse pooleliolevaid kortereid edasi, neid on turul enam kui kümnendik," räägib Uusen.

Pindi Kinnisvara Tartu kontori hindaja Meelis Saare möönab, et hinnatõus on aeglustunud igas turusegmendis. Tüüpkorterid on alates 2006. aasta algusest müügis 5-10% kõrgemate hindadega, uute korterite vastu tuntakse endiselt suurt huvi.

Hinnatõusu (10-20%) ootab ta kõige rohkem eramute osas, mille hinnatõus võrreldes korteritega on viimase poolaasta jooksul olnud aeglasem. "Arvan, et huvi võib suureneda odavama hinnaklassiga eramukruntide vastu, mis jäävad alla 400 000 krooni," räägib ta. Üürihindade olulist tõusu Saare hinnangul ei ole veel märgata, nende hinnamuutusest annab märku rohkem kevad-suvi.

Ober-Haus Kinnisvara turuülevaate järgi toetab uute korterite suurt nõudlust Tartus ka asjaolu, et keskmiselt on Tartu elanikul kasutada ca 22 m" elamispinda, mis on kaks korda vähem kui keskmisel eurooplasel. Uue korteri ostja oluliseks argumendiks on endiselt asukoht, korteri suurus ja parkimisvõimalused.

Käesoleval aastal on oodata suuremat hinnatõusu eramukruntide osas, eelkõige neis projektides, mis pakuvad täislahendusi.

Hinnatõusu on tinginud pakkumise vähesus ja ka trasside ehitushindade tõus.

Tartus üürihindade suurt tõusu ei tule, kuna klientuur on eelkõige ikkagi EMÜ ja TÜga seotud inimesed - õppejõud ja üliõpilased, kelle rahalised võimalused on piiratud. Samas on üliõpilased hakanud ka ostma endale õppeperioodiks kortereid ja realiseerivad need pärast kooli lõpetamist.

Uute korterelamute vastu on endiselt suur huvi, enamik kortereid broneeritakse enne maja valmimist.

Sel aastal lisandub pakkumisse üle kahe korra enam kortereid kui 2005. aastal.

Praegu ei ole enam sellist kiiret korterite hinnatõusu tulemas näha nagu oli 2005. aasta viimases kvartalis.

Ent uute korterite järele on jätkuvalt nõudlust ja täna võib arvata, et arendamine tasub ennast ära, kuid arvestama peab kindlasti sellega, mis hinnaga on maa soetatud.

Praeguste maade pakkumishindadega võib mõnel juhul aga raskeks minna, sest ka kogu pakkumise maht suureneb ilmselt ca 30% võrra.

Nähtavasti on oodata kõige suuremat nõudluse kasvu uute eramajade ja kruntide turul, sest korterite ja uute majade hinnad muutusid ühel hetkel ebaproportsionaalseks: majade ruutmeetri hinnad on odavamad kui korteritel.

Üürihindade märkimisväärset tõusu pole ette näha, sest tudengitele on alternatiivne pakkumine ühiselamud.

Tartu üüriturg on aktiivsem ja suhteliselt suurem kogu korteriturust. Põhjuseks on suurem tudengite osatähtsus, kui mujal.

Samas ei ole Tartus tüüpkorterite üürihinnad võrreldes korterihindadega märkimisväärselt tõusnud.

Uus Maa Kinnisvara hinnangul on 2005 ehitatud kuni 900 korterit ja 2006 rajatakse eeldatavalt kuni 1200. Antud juhul on silmas peetud alustatud ja ette müüdud korterite arvu, sest reaalselt on sisse kolinud kindlasti oluliselt väiksem hulk inimesi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing