Tuumaenergia teine tulek

Alo Kelder 30. jaanuar 2006, 00:00

Energiavaldkond on läbi aegade etendanud maailma julgeoleku ja stabiilsuse seisukohalt olulist rolli. Nii ka möödunud aastal, mil energiavarustuse kindlus ja sõltumatus kerkis pea kõikjal maailmas taas teravalt päevakorda. Nafta- ja gaasihindade hüppeline kasv ning tarnete ebastabiilsus käivitas nii Euroopas kui ka mujal diskussiooni jätkusuutliku energiavarustuse võimalustest. Mitmed riigid on asunud oma senist energiapoliitikat üle vaatama, muuhulgas ümber hindama tuumaenergeetika rolli.

Tuumaenergia jõudis kommertskasutusse 1950ndate keskpaigas. Sel ajal valitses uue energiaallika väljavaadete osas tohutu optimism. Ennustati, et aatomist toodetud elekter saab olema nii odav, et selle tarbimist ei tasu mõõta. Investeeringud tuumajaamadesse hoogustusid 1970ndatel. Olulise tõuke selleks andis 1973. aasta õlikriis, mille käigus hulk OPECi liikmeid kehtestas lääneriikide suhtes embargo, mille tulemusel nafta hind neljakordistus. Tuumaenergia arendamisest sai mitmes riigis energiapoliitika prioriteet. Selles nähti lahendust stabiilse ja sõltumatu energiavarustuse tagamiseks olukorras, kus riigil puudusid arvestatavad energiaressursid.

Tuumaenergeetika võeti kõige ulatuslikumalt kasutusele Prantsusmaal, kus see nüüdseks katab pea 80% elektritoodangust. Kolmekümnes riigis on praeguseks üle 440 reaktori, mis toodavad 16% kogu maailma elektrist. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides, kuid enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga Aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne-Euroopas on Soome rajatav Olkiluoto-3 esimene tuumajaam pärast 1991. aastat. Tuumavõimsuste laiendamine pidurdus 1980ndate lõpus. Üks põhjus oli T?ernobõli juhtumiga kaasnenud negatiivne hoiak, mis saadab tööstusharu senini, ehkki juba tollal olid sajad reaktorid oma tehnoloogiliselt tasemelt ja ohutuselt märkimisväärselt edasi arenenud.

Hoopis suuremat mõju omas aga elektriturgude avamine, mille tulemusel muutus uute tootmisvõimsuste rajamine tunduvalt riskantsemaks. Elektri hind avatud turul kõigub suures ulatuses, andes eelise vähem kapitali nõudvatele investeeringutele, mida on võimalik kiirelt teostada ja tagasi teenida. Võrreldes tuumajaamaga kulub sama suure gaasivõimsuse ehitamiseks ligi neli korda vähem raha ja mis sageli olulisem - aega. See on olnud üheks peamiseks põhjuseks, miks nt Suurbritannias gaasi baasil elektritootmine viimasel kümnendil kolmekordistus.

Möödunud aasta lõpul vallandunud tülid Venemaa ja tema gaasitarnetest sõltuvate riikide vahel tekitasid häireid Euroopa gaasivarustuses ning energiavallas laiemalt. Kuigi kriisist pole põhjust veel rääkida, omab tänane situatsioon paralleele 1970ndate energiakriisiga. Venemaa tarnib veerandi Euroopa gaasist ning prognooside kohaselt suureneb Euroopa sõltuvus imporditavast energiast tervikuna 50 protsendilt 70-le aastaks 2030. Gaasitarnete probleemide tõttu viitavad tuumaenergia kasutuselevõtu vajadusele nüüd ka need riigid, kus varem on oldud tuumaenergia vastu või otsustatud sellest järk-järgult loobuda. Võrreldes 1970ndatega on olukord erinev sedavõrd, et energiaturud on avatud konkurentsile. Tuumaenergia üheks suuremaks väljakutseks saab olema suuremahuliste ja pikaajaliste investeeringute rahastamine suhteliselt heitliku elektrituru tingimustes.

Ükski investor pole nõus paigutama kümneteks aastateks miljardeid elektrivõimsuste alla, omamata osalistki garantiid nende tagasiteenimise osas. Näiteks on Soome rajatava 1600MW tuumajaama peamisteks rahastajateks elektri suurtarbijad ja edasimüüjad, kelle kaudu maandatakse 3 miljardi euroni ulatuva investeeringu riske.

Soomlastega analoogne mudel tuleb kõne alla ka võimaliku uue tuumajaama rajamisel Leetu. Eelmisel nädalal Vilniuses toimunud samateemalisel konverentsil leiti, et kolme Balti riigi energiafirmade koostöös on võimalik vähendada riske, mida ükski ettevõte iseseisvalt kanda ei jaksa. Sõltuvalt jaama suurusest võib vajalikuks osutuda osanike ringi veelgi laiendada.

Kuigi kõik 50 aasta eest tärganud lootused pole tänaseks täitunud ja erinevalt tasuta internetikõnedest pole meil tasuta elektrit, on tuumaenergia tõusnud taas üheks arvestatavamaks energia baasvajaduse katjaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing