Võõrkeelsed arved tuleb tõlkida eesti keelde

Maksuametniku soovil tuleb võõrkeelsed arved lasta tõlkida eesti keelde.

Hiljuti juhtus selline hull lugu, et FIE makse kontrollinud maksuametnik tõstis kõrvale poolakeelsed arved ja teatas, et need ei kõlba ettevõtja kulusid tõestama, sest tema ei saa neist aru.

Raamatupidamise seaduse kohaselt ei pea kuludokument olema tingimata koostatud müüja poolt. See peab ainult tõene olema ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid. Aga kulude tõestamise võimalikku vajadust arvestades ei ole reeglina mõtet hakata ostuarveid ise kokku kirjutama ka siis, kui need tõesti asetleidnud tehingut kirjeldavad. Ostu tõendav dokument tuleks ostja enda heaolu huvides saada müüjalt. Erandiks on näiteks mittetulundusühingu liikmemaks, sest see pole ühingu jaoks äritegevus ning liikmemaksu saamiseks ei pea arveid välja kirjutama.

2003. aastast kehtiv raamatupidamise seadus nõuab algdokumendilt nii osta kui ka müüja andmeid, aga ei ütle, et ostaja andmed peaks sinna tingimata kirjutama müüja. Käibemaksuseadus räägib küll, et müüja väljastab ostjale arve, kus on muuhulgas kirjas ka ostja andmed. Aga meil on rohkem kui üks Riigikohtu otsus, mille öeldakse, et ka käibemaksuarvestuseks võib ostja oma andmed arvele ise kirjutada.

Kui välismaa ettevõtja juba kord arve väljastab, on sellel reeglina kirjas tema enda andmed, tehingu kuupäev ning see, mida ta müüs. Müüja andmetega on küll ELi uutes liikmesriikides mõnikord probleeme olnud, nii et igaks juhuks tuleks enne müüja juurest lahkumist saadud paber üle vaadata.

Maksukorralduse seadus ütleb, et kui raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed, võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Seega ei pea need olema tõlgitud selleks ajaks, kui maksuametnik neid lugema hakkab. Kui ta nendest aru ei saa, nõuab ta tõlkimist mõistliku aja jooksul, ja siis peab ettevõtja need ka tõlkida laskma. Maksuamet tõlkimise ja tõlgi leidmisega tegelema ei pea, see on ettevõtja enda mure.