Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telekomi aktsia suure käibe taga võib olla TeliaSonera

    Viimase poole aasta jooksul on päevane käive Eesti Telekomi aktsiatega keskmiselt jäänud alla 7,4 miljoni krooni. Eile oli see kümnetes kordades suurem - 151,7 miljonit krooni.
    "Välistada ei saa, et TeliaSonera Eesti Telekomi aktsiaid turult kokku ostab ja seal võib isegi mingi loogika taga olla," kommenteeris börsil toimunud tehinguid Suprema juhatuse liige Sten Sumberg. Ta lisas, et TeliaSoneral ei olegi enam kohustust pakkumist teistele aktsionäridele teha, kuna nende osalus firmas on juba tõusnud üle 50 protsendi. Täpsemalt 50,26 protsenti. "Nüüd nad võivadki vaikselt ka turult aktsiaid kokku osta, nende taktika võib olla, et kiirustada pole vaja, vaid lihtsalt osta, kui midagi rohkemat müügis on," möönis Sumberg.
    Spekulatsiooni, et Eesti Telekomi suuromanik TeliaSonera vaikselt aktsiaid turult kokku ostab, ei pidanud Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind eile tõenäoliseks. Nii ostja kui ka müüja maakler oli eilsetel tehingutel Eesti Telekomiga Bloombergi andmetel Hansapank. "TeliaSonera võimalikus ülevõtmispakkumises kahtlen ma sügavalt. Ma ei usu, et TeliaSonera seda teha üritab, sest iga kord, kui nad on üritanud teha pakkumist turuhinnaga, on see ebaõnnestunud," ütles Lind.
    "Samuti oleks see TeliaSonera poolt äärmiselt tavatu enne ülevõtmispakkumise väljakuulutamist midagi osta, tavaliselt üritatakse turgu enne alla rääkida, mitte hinda toetada ja soetada suuri koguseid," lisas ta.
    Linnu sõnul tuli Eesti Telekomi puhul müügiinitsiatiiv Londonist ja ostjateks olid siiski valdavalt Skandinaavia investorid. "Kes täpsemalt väärtpabereid ostis või müüs, ei saa ma kommenteerida, see on kliendisaladus," tunnistas Lind. Tema sõnul on Eesti väärtpaberite keskregistris näha kontod, kuhu on kokku koondatud erinevate klientide väärtpaberid ja iga konto taga on mitmeid kliente.
    Suurim tehing tehti eile 900 000 Eesti Telekomi aktsiaga. Sellisest kogusest enam aktsiad on aktsiaraamatu järgi viiel aktsionäril - TeliaSoneral, Eesti riigil, Deutsche Bankil (aktsia Londoni hoiutähed), SEB klientidel ja ING Luxembourgil.
    Äripäev ootas eile lõunast alates TeliaSonera Balti üksuse juhi Kenneth Karlbergi kõnet. Firmast öeldi, et käimas on koosolek, ja kinnitati, et pärast seda võetakse ühendust. Kõnet aga ei tulnud.
    Äripäevale teadaolevalt käis Eesti Telekomi suuromanik TeliaSonera firma teise omaniku Eesti riigiga viimati kohtumas mullu septembris. Riigile kuulub 27% firmast.
    TeliaSonera Norra, Taani ja Balti riikide üksuste juht Kenneth Karlberg kohtus mullu 13. septembril toona äsja majandus- ja kommunikatsiooniministriks tõusnud Edgar Savisaare ja rahandusminister Aivar Sõerdiga. Savisaar möönis toona, et TeliaSonera on väga huvitatud riigi osaluse ostmisest. Lisaks arutati kohtumisel ka dividendipoliitikat.
    "Kõik sõltub hinnast. Väga hea pakkumise korral ei saa välistada riigi osaluse müügi kaalumist, kuid valitsus ei ole seda teemat arutanud," kommenteeris toona värske peaminister Andrus Ansip. Ta lisas, et vähemusosalused on selgelt müügiobjektiks. "On kaugelt vara öelda, kas tuleb uus pakkumine telekomi aktsiatele või mitte," ütles Karlberg siis.
    Vaatasin ka neid suuri tehinguid meie aktsiatega ja pidin TeliaSonera juhtidele juba peaaegu ise helistama.
    Nägin ka ise, et täna (eile - toim.) on ostetud ja müüdud meie aktsiaid 150 miljoni Eesti krooni eest. See on tõesti suur kogus, mis on ühe päeva jooksul omanikku vahetanud. Ligi protsent kõikidest Eesti Telekomi aktsiatest ja vabalt kaubeldavatest aktsiatest enam kui 4 protsenti. Ma ei oma samuti rohkemat informatsiooni kui see, mis avalik on.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.