Jäätmekäitlus saab areneda vaid hoogsama taaskasutamise suunas

Reimo Roosileht 01. veebruar 2006, 00:00

Sõltuvalt valdkonnast on tootmise käigus tekkivad jäätmed kas ohutud või mürgised, samuti saab jäätmeid liigitada tahkes, gaasilises või vedelas olekus olevaiks, mis tingib vajaduse neid erineval viisil käidelda ning utiliseerida.

ASi Plasto tootmisjuhi Udo Jaska sõnul lähevad vanad puitaknad ehitusprahiks, kuna immutatud puit ei kõlba kütteks ning klaasidel on erinev koostis. Vanadest plastikakendest valmistatakse aga pärast demonteerimist PVC-graanuleid uute toodete tegemiseks. Samuti leiavad tee taaskasutamisse PVC-profiilide lõikamisjäägid.

Horizon Tselluloosi Ja Paberi ASi keskkonnakaitse peaspetsialisti Urve Raidma sõnul on jäätmekäitlus ettevõttes aastatega muutunud. Kui näiteks 2004. aastani oli firmal veel oma prügimägi, siis nüüd kasutatakse jäätmekäitlusettevõtete teenuseid.

Vedelat ammoniaaki ja prilleeritud karbamiidi tootvas ASis Nitrofert tekib mitmesuguseid tahkeid jäätmed, mis ettevõtte tehnikaosakonna inseneri Ivar Rooksi hinnangul pole väga kahjulikud.

"Tootmises tekkivale kipsi ja kriidi segule on raske kasutusala leida. Praegu on meil

ajutine luba täita sellega endiste ehitiste süvendeid," selgitab Rooks. Firmas tekib ka kahte liiki heitvett, millest üht puhastakse ise ja suunatakse

seejärel Soome lahe põhja. Ohtlikke aineid sisaldav heitvesi juhitakse aga Viru Keemia Grupi opereeritavasse bioloogilisse puhastisse.

AS Eesti Vanglatööstus valmistab metall-, puit- ja õmblustooteid. Tootmisjuhi Toomas Kaukvere sõnul ei ole jäätmekäitluse kulu ettevõttes kuigi arvestatav, sest valdav osa materjalidest on taaskasutatavad.

"Puit läheb kütteks, metallijäägid, mida ei ole võimalik tootmises kasutada, müüakse vanarauaks ning papp tarvitatakse toodete veoste kindlustamiseks." Osaliselt kasutatakse laminaati ning metalli ka kinnipeetavate kutseõppeks.

ASi Salvest peainseneri Enn Viilipuse sõnul tekib toidutööstuses kõige rohkem tahkeid jäätmed, kuid ka segaolme ning pakendijäätmeid. Salvest on investeerinud seadmetesse, mille tulemusel kasutatakse jahutusvett korduvalt, see vähendab reostuskoormust.

ASi Orto juhataja Gunnar Laasi sõnul on jäätmekäitluse kulu tootmises väheoluline, sest kallis toormaterjal kasutatakse viimseni ära. Suurem roll on hoopis müüdava valmistoodangu pealt küsitaval pakendikäitlustasul.

ASi Ragn-Sells juhatuse liikme Agu Remmelga sõnul oli 1990. aastate alguses Eestis 300-400 prügilat. Nüüdseks on neist alles jäänud ligikaudu 15 ning 2009. aastaks peaks ELi nõuetele vastavaid ladestuspaiku järgi olema kõige rohkem seitse. Remmelga hinnangul toimetab Ragn-Sells 80% jäätmetest

prügilasse, kusjuures tööstuslikud ja ehitusjäätmed moodustavad 35% kogu mahust.

ASi Cleanaway tegevdirektori Argo Luude ning jäätmekäitlus- ja müügidirektori Bruno Tammaru arvates pööratakse üha enam tähelepanu liigitikogumisele. Tulevikusuunaks peavad nad ehitus-ja tööstusjäätmete prügilate tekkimist, kus jäätmeid on võimalik ära anda liigiti, sh erinevate hindadega.

Lääne-Eestis ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte AS Epler & Lorenz tegeleb lisaks ohtlike põlevjäätmete ümbertöötlemisele ka reostuste likvideerimise, mahutite puhastamise ning katlamajade utiliseerimisega. Firma juhi Janis Lorenzi sõnul on nende klientideks ka teised jäätmekäitlejad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing