Kodumaine toode kipub suurtes poodides jääma välismaise varju

Ketlin Priilinn 01. veebruar 2006, 00:00

Kioma Keraamika juhi Raivi Juksi sõnul saab kauplemisluba taotleda kohalikust omavalitsusest.

"Tuleb esitada avaldus koos rendilepinguga, luba saada ei ole raske," kinnitab Juks. Küll aga leiab ta, et toodete turustamiseks kauplusekettides on väiketootjatel pea nullilähedane võimalus.

"Tootjad peavad olema liitunud ribakoodisüsteemiga, neil peab olema vastav raamatupidamisprogramm ja aparaadid," selgitab Juks. "Väiketootja jaoks on see kõik äärmiselt kulukas - hea, kui jõutakse oma bokski rentida, ka see on tegelikult kallis."

Juks räägib, et kokkuhoiu mõttes teevad väiketootjad sageli omavahel koostööd - näiteks tema peab oma poodi koos Saaremaa Seppadega. "Mujal maailmas on käsitööliste turustamisvõimalused pea olematud ja kahjuks tundub, et ka Eesti läheb samas suunas," arvab ta.

Sireli Mesindustalu äri- ja ekspordijuht Ragne Alliksoo arvab samuti, et väiketootjatel on turustamine üpris keeruline. "Müüki võtmise juures saab määravaks hind, aga tootel on ju oma väärtus ka ja hinda mõttetult madalale langetada kindlasti ei tasuks," leiab ta. "Kauplemisõigus antakse nendele, kes on saanud oma toodangule tunnustuse."

Alliksoo kinnitab, et suurele turule pääsemine on keeruline ka selle tõttu, et välismaalt tuleb nii palju odavat kaupa. "Kodumaine toodang jääb kahjuks selle varju," leiab ta.

Veterinaar- ja toiduameti avalike suhete ja informaatika büroo vanemspetsialisti Kristina Samra sõnul ei saa veterinaar- ja toiduamet ettevõttel keelata millegi turustamist, mis vastab kehtivatele toiduohutuse ja kvaliteedinõuetele, eeldusel, et ettevõte on tunnustatud kehtivatele nõuetele vastavaks.

"Toidu käitlemisega võib alustada pärast ettevõtte tunnustamist veterinaar- ja toiduameti või tervisekaitseinspektsiooni poolt," selgitab Samra.

Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Airi Ilisson kinnitab, et kaupade turustamiseks on põhimõtteliselt kolm võimalust - ettevõtja enda müügikoha kaudu, tänava- või turukaubanduses ning kaubandusettevõtetes.

Ilissoni sõnul on toidukaupade turustamisel vajalik toiduseaduse kohane tegevuskoha tunnustamine. Ta lisab, et turustatud tooted peavad igal juhul vastama kõigile kehtestatud nõuetele, olema ohutud ja nõuetekohaselt märgistatud.

Käsitööga tegelevad ettevõtjad on sageli alustavate ettevõtete seas ja neile on mõeldud alustavate ettevõtjate starditoetus.

Selle abil saab renoveerida tootmisruume, soetada tootmiseks vajalikku varustust. Starditoetuse tingimuseks on, et ettevõte peab olema asutatud vähem kui aasta tagasi ja tegutsema väljaspool Tallinna.

Kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtjal on sõltumata tegutsemiskohast võimalik osaleda mentorlusprogrammis ehk saada nõu kogenud ettevõtjalt. Alustavale, ent ka tegutsevale ettevõtjale on abiks nõustamis- ja koolitustoetus. Kõigi nimetatud toetuste puhul on piiranguks, kui ettevõte tegutseb ainult jae- ja hulgikaubandusvaldkonnas. Siis neid toetusi taotleda kahjuks ei saa.

Kindlasti soovitan kõigil väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidel järjepidevalt lugeda portaali http://www.aktiva.ee , kuhu on koondatud kasulik info alates ettevõtte alustamisest kuni detailsete maksundusküsimusteni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing