Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maamaks risustab lihtsat ühetaolist maksusüsteemi

ÄP 01. veebruar 2006, 00:00

Eilse Äripäeva uudise järgi valitseb maamaksu ümber suuremat sorti segadus. Kuusalu vald oli sunnitud maamaksu määra kaks korda langetama - mis on iseenesest igati progressiivne samm, aga ette sai see võetud mitte omal tahtel, vaid õiguskantsleri sekkumisel. Nimelt kompenseeris vald sissekirjutusega "omadele" elanikele osa maamaksust, võttes maksimumi aga "võõrastelt" maaomanikelt.

Äripäev tuletab meelde oma ettepanekut maamaks üldse kaotada.

Väikeses Eestis maaomanike omadeks ja võõrasteks jaotamine tuletab meelde kunagist telefonikõnede jagamist kohalikeks ja kaugekõnedeks. Aga mis kaugusi siin Eestis on? Kuivõrd maa maksustamishind ehk see, millest maksuprotsent võetakse, on üle Eesti niikuinii erinev, siis võiks vähemalt maksustamisprotsent ise olla üle Eesti sama.

Tallinna vanalinnas on maa maksustamishind kordades kõrgem kui Nuustakul - kui mõlemad omanikud maksaksid ühe ja sama protsendi, oleks makstav summa küll erinev, aga kohtlemine sama. Kuid miks ei võiks see maksuprotsent null olla?

Rahalises mõttes ei ole tegu riigi ja kohalike omavalitsuste olulisima maksuga. Samas on selle maksu kohaldamiseks jäetud kohalikele omavalitsustele liiga vabad käed - 0,4 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maamaksule rakenduvad mitmesugused soodustused.

Lisaks eelpool nimetatud "omadeks" ja "võõrasteks" jagamisele on soodustused pensionäridele ja näiteks rahvusparkide alla jäävatele maatükkidele. Kolmeastmeline süsteem on bürokraatlik ja jääb niisugusel kujul sõltuma ametnike suvast.

Eesti maksusüsteem püüdleb lihtsuse ja ühetaolisuse poole, võib öelda, et maamaks risustab seda põhimõtet.

Ei saa eitada, et maamaks on kohalikele omavalitsustele hea puhver: nii, nagu maksu määrad, nii ka üldjuhul laekub, sest kuhu sa oma maavalduse ikka peidad. Omapärane näide on Türisalu pank looderannikul, mis pälvis tähelepanu sealt autoga allasõitjate pärast.

Erilisi kaitsemeetmeid ei saavat seal aga rakendada, kuna pangapealne maa on eraomanduses ja pangamaa eest on kogu aeg korralikult laekunud maamaksu (sic!). Kuid kellelt, seda ei õnnestunudki kohalikul omavalitsusel välja selgitada.

Maamaks on omandimaks ja omab seepärast kergelt represseerivat iseloomu (sõltuvalt maksumäärast). 2,5protsendise ehk kõrgeima maksumäära korral ostab maaomanik oma maa 40 aasta jooksul teist korda välja. Samas näiteks elamumaa ei tooda selle omanikule midagi - kui käsitleda maamaksu kui renti maa kasutamise eest. Samuti on paljudel aladel, näiteks Natura 2000 alad, majandustegevus keelatud. Kaotame maksu ja teiselt poolt keerulised kompensatsioonid.

Maamaks on kohalike omavalitsuste üks tuluallikas ja kui see kaotada, tekiks auk. Oleme teinud ettepaneku jätta füüsiliste isikute kogu tulumaks kohalikule omavalitsusele ja riigil samavõrd kokku hoida - muud riiklikud maksulaekumised on väga head.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing