Moodsad masinad muudavad metallitöö ohutuks

Toomas Kelt 01. veebruar 2006, 00:00

Viljandimaal Karksi-Nuias tegutseva Hanval Metalli tegevjuht Meelis Hannus juhib 26 töötaja ja 16 tööpingiga masinatööstusele allhanketöid tegevat firmat. Tavapärase ettekujutusega treialist, kes seisab õlise ja müriseva masinakolaka taga ning keerab vänta, sarnaneb sealne töö nagu öö päevaga.

"Programmjuhtimisega pingil töötamine tähendab tööd arvuti taga," selgitab Hannus. Seepärast ei lähe tarvis ka tavapäraseid kaitsevahendeid. "Igasugused kaitsmed on masinatel peal, kõigil aukudel luugid ees ja kui selle lahti jätad, ei lähe masin käimagi," räägib ta. Nii ongi treialitel vaid kindad, mis pannakse kätte tooriku masinasse kinnitamise ajal. "Kui aga töötada vana käsitsijuhitava pingi taga, peavad olema kõrvalkapid ja näomask," ütleb Hannus.

Hannusega on nõus ka Tartu Kutsehariduskeskuse treialite kutseõpetaja Olev Lauk. Oma igapäevatöös pöörab ta kaitsevahenditele suuremat tähelepanu, kuna Tartu Kutsehariduskeskuses toimub metallitööliste praktiline õpe manuaaljuhitavatel trei- ja freespinkidel.

Kuigi programmeeritavate tööpinkide ehk CNC-tehnoloogia üha laialdasema kasutuselevõtmisega manuaalpinkide osakaal järjest väheneb, ei tohi arvata, et nad lähiajal päriselt kasutusest välja jäävad, räägib Lauk. Kindel koht on nendel ka metallitööpinkide tööliste väljaõppes.

"Kõige olulisem toodangu valmistamise kõrval on, et tööline saaks seda teha ilma oma tervist kahjustamata," rõhutab Lauk. "Metallipingitöölise ohustatumad piirkonnad on pea ja näo piirkond ja käed. Nende kaitseks on kättesaadavad ja üsna odavad kaitsevahendid - kaitseprillid ja kaitsemaskid." Käte vigastamise oht on kõige suurem laastu koristamisel, seda võib teha ainult konksu ja kühvliga.

"Seda, kui žilettterav võib olla laast, alati ei tajuta," sõnab Lauk. Samuti ei saada tema hinnangul aru sellest, et kui näiteks laadimisel ja transporditöödel kasutatakse töökindaid, siis pingitöödel on nende kasutamine väga suureks ohuks. "Kutseõppuri käekesed on aga õrnakesed, vajavad kaitset," räägib Lauk.

Olev Lauk on seisukohal, et riietumise moetrende ei saa demonstreerida tööpingi taga. "Ei pea piirama isikupärasust, kuid tööeetikast tuleb kinni pidama. Pats ei ehi ammu enam ainult tüdrukuid, kuid pingil töötades tuleb see peita mütsi alla. Kaelast tuleb võtta moblarihmad ja muud ohuallikad. Teatud mõttes on probleemiks jalanõud, seda tööstuseski. Nagu juuksurilgi, tuleb pingitöölisel päev otsa jalul seista. Kui juuksur saab soovi korral pehmed tuhvlid varba otsa pista, siis metallitöölistel on mugavaid jalatseid keeruline leida."

Seaduse järgi on töökaitsevahendite kasutamine jäetud ettevõtete otsustada, kuid selle aluseks peab olema riskianalüüs, mis hindab võimalikke ohuallikaid.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialisti Ants Vurma sõnul on põhiline tööohutusreegel nii töökohale, töövahendile kui ka tööle üks - töö peab olema ohutu!

"Eestis kehtivad nõuded töökohtadele, tegevusaladele ja töövahenditele ei tee vahet suurtel ja väikestel ettevõtetel. Samuti pole meil sätestatud eraldi nõudeid kutsealadele," selgitab Vurma. "Küll aga jälgib tööinspektsioon seda, et riskianalüüs oleks tehtud ning vajalikud ohutusmeetmed kasutusel."

Isikukaitsevahendeid müüva firma OÜ Parem Käsi esindaja Toomas Keernik lisab, et riskianalüüsi põhjal saaksid ka nemad teha ettevõtetele müügipakkumise.

"Tegelikult kipub aga rohkem niipidi olema, et ostetakse seda, mida töömees küsida oskab ja millele firma rahakott vastu peab. Siiski näib, et tööohutuse eest vastutavate inimeste teadlikkus suureneb ja üha rohkem ettevõtteid investeerib tööohutusse ja töötegemise mugavusse," usub Keernik.

Keerniku hinnangul võiks treiali või freesija varutusse kuuluda töö- ja kaitsevahendite täiskomplekt, kuhu kuuluvad kaitseprillid, raadioga kõrvaklapid, tööjakk ja -püksid, turvakingad ning töökindad. Selline komplekt maksab 2600 krooni ringis. Hind võib olla väikeettevõttele kallis, ent Keerniku sõnul ostetakse kaitsevahendeid ikkagi pikaajaliseks kasutamiseks.

Tööinspektsiooni andmetel oli möödunud aastal ligi tuhatkonnas ettevõttes tegemata tööohutuse riskianalüüs, tööõnnetusi oli kümne kuuga üle kahe ja poole tuhande, surma sai mitukümmend töötegijat.

Tegevusalade järgi oli õnnetusrohkeim hulgi- ja jaekaubandus (249 juhtu), järgnesid metallitööstus ja puidutööstus (kummaski 230 juhtu). Raskeid tööõnnetusi toimus kõige rohkem metallitööstuses (82). Tööõnnetuste põhjuseks oli 26% juhtudest see, et töötajad rikkusid tööohutusnõudeid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:09
    Otsi:

    Ava täpsem otsing