Põllumaa hind ulatus eelmisel aastal üle 40 000 krooni hektari eest

Merrit Kiho 01. veebruar 2006, 00:00

Põllumaade turg on tavaostjale küll ehk märkamatu, ent kindlasti mitte väikesemahuline (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmetel on Eestis 1,12 miljonit hektarit haritavat maad). Põllumaade tehingute analüüsiks kasutasime maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu 2005. aasta kolme esimese kvartali ülevaadet.

2005. aastal olid kallimad maalapid müügis Harjumaal. Arvata on, et siin ei tõsta põllumaade hinda mitte põlluarendajad, vaid kinnisvaraarendajad - kuna soov kinnisvaraküladesse elamist soetada on endiselt aktiivne, annab see omakorda põhjust taoliste asumite püstitamiseks.

Vaadates Kinnisvarawebis pakutavaid maatükke alaliigist "põllumaad" on kohe selge, et praegu Harjumaal pakutavast üheksast maatükist viie, mille hektarihind jääb 400 000 ja 850 000 vahele, edasine kasutusotstarve pole kindlasti maaharimine.

Tartumaal pakutavatest 14 kinnistust sihtotstarbega põllumaa on odavaim 30 000 krooni ja kalleim kaks miljonit krooni hektar. Viimase sihtotstarvet on Ravila tööstuspargi üldplaneeringu järgi võimalik muuta tootmismaaks.

Samamoodi mõjutab hektarihindade mitmekordset vahet kinnistu asukoht, (veekogud, kuppelmaastikud), sest elamuehituse seisukohast on ilusates maakohtades lootus sihtotstarvet muutes maatükid müüa elamu- või suvilakruntideks. Nii on näiteks Kinnisvarawebis pakutavate põllumaade hinnavahemik Pärnumaal 14 000-50 000 krooni, Saaremaal 35 000-100 000 krooni ja Valgamaal 11 300-300 000 kr/ha.

Sellised suured käärid maatükkide hindade vahel annavad loommulikult võimalusi ka spekulantidele. Väär oleks arvata, et põllumaid ostetakse kokku selleks, et neid edasi müüa talunikele, pigem on huvi saada talunikelt võileivahinna eest kätte maatükid, teha neile detailplaneeringud ja nad seejärel maksimaalse vaheltkasuga edasi müüa.

SEB Eesti Ühispanga ärilaenude arendusjuhi Reelika Arengu sõnul on põllumajandus kindla spetsiifikaga valdkond ning SEB Eesti Ühispanga poolt pakutavad finantseerimislahendused arvestavad neid eripärasid. Nii on alginvesteeringud põllumajanduses suuremahulised, mis tingib laenu pika tagastamistähtaja.

Pikaajalise investeerimislaenu puhul aktsepteerib pank tagatisena põllumajandusmaad, mis on registrisse kantud. Hindamisakti ei ole vaja esitada juhul, kui tagatise väärtusena arvestatav väärtus vastab konkreetse piirkonna keskmisele turuväärtusele.

Põllumajandusettevõtjatele pakutakse nii lühi- kui ka pikaajalist laenu sõltuvalt rahastamise vajadusest. Lühiajaline, kuni üheaastase tähtajaga laen, sobib kevad-tööde finantseerimiseks, pikaajaline, kuni 30aastane laen sobib maa ostuks, põllumajandushoonete ehituseks või renoveerimiseks.

Kinnisvarahindajad arvestavad põllumaade hindamisel maa asukohta, senist kasutust, ligipääsu. Hinda tõstvad tegurid on maa eelnev sihipärane kasutus, kinnistu korrapärane kuju ning hea ligipääs. Hinda langetab asjaolu, kui maa on osaliselt või täielikult söötis, kui maa kuju on ebakorrapärane, samuti on miinus liigne maastiku reljeefsus.

Arco Vara Virumaa osakonna juhataja Andres Uska toob hindamisel välja eelpoolnimetatud kriteeriumid. Hinnangu andmisel arvestab ta maalt saadava tulu võimalust, milleks maad on senini kasutatud, kas ümberringi on ka teisi tegutsejaid. Hinda muudab kindlasti see, milline on arenguperspektiivilt maatüki parim kasutusotstarve - on selleks põlluharimine või hoopiski elamu(te) ehitus.

Andres Uska märgib, et kui talunik soovib näiteks tema firma kaudu maad müüa, soovitab ta enne müümist kaaluda, kas omaniku jaoks pole siiski tulusam pigem põld rendile anda, sest ka rendilepingu alusel on maaomanikul õigus taotleda riigilt renditoetust.q

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing