Euroraha kiirkulutamise kava

Reet Teder 02. veebruar 2006, 00:00

Miks ei tohi Põhja-Eestis sisemajanduse kogutoodang kasvada? Mida tähendab see, kui ELi vahenditega asutakse "(looduskeskkonnas) esteetiliselt nauditava vaba aja veetmise võimalusi" arendama? Kas selle raames oleks võimalik saada toetust muru rohelisemaks värvimise eest? Kas kulueelis ja odav tootmissisend ikka on Eesti majanduse peamine tugevus? Mitu teadus- ja tehnoloogiaparki Eestisse mahub?

Need on mõned neist küsimustest, millele tahaks saada vastuseid, uurides riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 II osa "Eesmärgid ja prioriteedid" (tööversioon). See koosneb kaheksast erinevast, eri ministeeriumite koostatud prioriteedist, mille alusel asutakse lihtsalt öeldes ELi raha jagama.

Prioriteete kokku kirjutades on ministeeriumid kasutanud teisi, varasemaid ja praegu koostamisel olevaid strateegiaid ja poliitikadokumente. Tulemus on ilusate eesmärkide ja ideede, levinud probleemiasetuste, demagoogiliste loosungite, tõestamata väidete ja käibetõdede kooslus, kuhu on pikitud ratsionaalseid ideid ning majanduse ja ühiskonna arengule kaasa aitavaid lahendusi.

Kaubandus-tööstuskoja esialgsel hinnangul on kahjuks mõnda prioriteeti sissekirjutatu niivõrd negatiivse mõjuga, et võib nulliks muuta muudes sisalduvad igati toetust väärivad ideed ja algatused. Prioriteetide juures tuleks arvestada, et esmane ei tohi olla lihtsalt kulutuste suurendamine, vaid eesmärk olgu suurenev väljund või kvaliteedi paranemine. Praegu on aga mitmesse prioriteeti sisse programmeeritud võimalikult suur kulutamine. Näiteks nähakse prioriteedis "Haritud ja õppiv rahvas" ette investeeringud kõigi õppeasutuste kindlustamiseks kvaliteetsete õppebaaside ja -vahenditega. Sama eesmärki on võimalik saavutada ka ratsionaalsemal viisil, võimaldades ühe õppebaasi/labori kasutamist mitmele õppeasutusele.

Teise prioriteedi kirjelduses viidatakse kulueelisele (ja odavale tootmissisendile) kui Eesti majanduskeskkonna peamisele tugevusele. Samas unustatakse, et töötlev tööstus ehk tootmine annab vaid ca 19% SKPst ning nii suur rõhuasetus kulueelisele on põhjendamatu. Meil lihtsalt ei ole sellist ühtset tööstus- või majandusharu.

Ettevõtete arengule suunatud prioriteedis on peamiste tegevuste all kirjeldatud vajadust parandada ettevõtjate finantseerimisvõimalusi. On märgitud, et seejuures arendatakse ka Eesti investorite võimalusi investeerida Eesti väikeettevõtlusse. Paraku jääb mõneti arusaamatuks, mil moel soovitakse Eesti investorite võimalusi arendada. Need võimalused on ju praegugi olemas.

Ühe peamise tegevusena on tootlikkuse jätkusuutliku kasvu tagamiseks märgitud, et kriitilise tähtsusega on ettevõtete tehnoloogilise ja arendusalase võimekuse suurendamine. Sellega saab ainult nõustuda. Samas on vajalik tagada ettevõtetele võimalikult laialdane tegelike tugimeetmete olemasolu. Ei ole põhjendatud pelgalt tehnoloogilise kaasajastamise vajaduse rõhutamine. Seda teavad ettevõtted niigi. Küsimus on - kuidas ja mille arvel seda teostada. Vastus sellele on samuti teada.

Nagu on näidanud vahetu tagasiside ettevõtjailt ja aastal 2005 läbiviidud uuring, on just investeeringutoetus uue tehnoloogia soetamiseks see, mille vajalikkust on ettevõtjad enim rõhutanud. Eesti ettevõtete ja majanduse üks suurimaid probleeme on madal tootlikkus, mille üks põhjus on tootmissektoris kasutatava tehnoloogia mahajäämus. Ettevõtted on investeerinud aktiivselt põhivarasse, inimeste ümber- ja täiendõppesse ning juhtimissüsteemide uuendamisse, kuid tehnoloogia uuendamiseks on vahendeid ikkagi vähe.

Arvestades vajadust vähendada samal ajal keskkonnakoormust ja võtta kasutusele just võimalikult keskonnasäästlikke tehnoloogiaid, saaks korraga lahendada mitu kitsaskohta, kui toetaksime ettevõtete poolt uute ja säästvamate tehnoloogiate omandamist.

Nüüd aga mõni sõna prioriteetide (tõenäoliselt) kõige halvemast mõttest. Nimelt nähakse probleemi - Eesti regionaalse tasakaalustamatuse - lahendamiseks ette, et Põhja-Eesti SKP osakaal, mis 2003. aastal oli statistikaameti andmeil 59%, ei või tõusta rohkem kui 70%ni! Öeldakse otse, et see sihttase on arvestatud seniste kontsentratsiooniprotsesside pidurdamise võimalikkust silmas pidades.

Kuidas seda kavatsetakse praktikas rakendama hakata? Kas näiteks keeldudes Põhja-Eestisse kavandatavatele sadamate rajamiseks vm ettevõtetele tegutsemiseks nõutavaid lube andmast? Eesti terviklikuks arenguks ei või asuda osade piirkondade majandusarengut pidurdama. Siht peab olema mahajäänud piirkonna arendamine.

Kogu asja juures on hea, et tegemist on töödokumendiga, mida saab muuta ja parandada, ning et rahandusministeerium on dokumendid avaldanud ja kutsunud huvitatud osapooli üles arvamust avaldama ja ettepanekuid esitama. Nii võib hägusest loost saada selgete, fokuseeritud ja arengut soodustavate alustega rahastamiskava.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing