Merirahu arendaja pankrotihaldurid võivad Vabaõhumuuseumi tee sulgeda

Eile andis Tallinna halduskohtu kohtunik Elle Kask kaks nädalat, mille jooksul peaks Hestlingeri pankrotihaldurid ja Tallinna linn saama kokkuleppe selles, millises ulatuses kompenseeritakse Vabaõhumuuseumi tee 1,5 kilomeetrise lõigu ehituskulud.

Vabaõhumuuseumi tee puhul on tegu transiidisoonega, mida mööda liigub 50% Kakumäe poolsaare transpordist. Teed kasutavad praegu ka linna bussiliinid number 21a ja 22 ning marsruuttakso.

Pankrotihaldur Andres Hermet kommenteeris eile: "Haldurid on kaalunud isegi võimalust Vabaõhumuuseumi tee sulgeda, et vältida võlausaldajate rahaga kinnimakstud tänavarajatiste kulumist. Muidu lõpuks ütleb linn, et tee on juba amortiseerunud ja tema väärtus pole enam endine."

Hermeti sõnul läheks lõviosa 15 miljonist kroonist SEB Ühispangale, kes aastate eest Merirahu elurajooni arendamist 100 miljoni krooniga rahastas. 2002. aastal pankrotti läinud firma võlgade kogusumma on 131 mln krooni.

"Selles nõudes õhku ei ole," kommenteeris Hestlingeri pankrotihaldureid kohtus esindav advokaat Üllar Talviste. Tema sõnul on linnaametnikud kogu aeg vaid lubadusi jaganud.

Kohtusse minekuga soovis ettevõte avaldada survet, et 2003. aastal alustatud läbirääkimised ükskord ka tulemuseni jõuaks.

Tallinna linnavalitsust esindav advokaat Ain Alvin nõustus kohtunikuga, et mõlemale poolele tuleks kokkulepe odavam kui aastate eest toimunut üksipulgi lahkama hakata.

Alvin märkis, et ei ole volitatud ütlema summat, mis ulatuses soostuks linn Hestlingeri kulutusi kompenseerima.

Hestlingeri nõue on vaid üks arvukatest rahanõuetest, mida ettevõtted kehtivuse kaotanud planeerimis- ja ehitusseadusega põhjendasid. See seadus ütleb, et omavalitsus peab tagama kommunikatsioonide valmimise enne ehitusloa andmist krundiomanikele, kui kokku pole lepitud teisiti.

Tüli kinnisvaraarendajate ning Tallinna vahel puhkes siis, kui linna eelarve massilist ehitamist enam välja ei kannatanud. Kompensatsiooninõuete kogumaht ulatus 300 miljoni kroonini ja linn keeldus maksmast.

Kui ülejäänud vaidlused on vaibunud, siis peale Hestlingeri nühivad kohtupinki ka TTP ja Kodumaja Grupp. Esimene tahab linnalt 18 miljonit, Kodumaja Grupp alustas aga katsetamist miljonikroonise kohtuasjaga. Riigikohus on nõudeid korra juba arutanud ja leidnud, et seadus ei kohusta kommunikatsioone kinni maksma. Lepingulise suhte tuvastamiseks saatis riigikohus asjad esimese astme kohtusse tagasi.

Kui Hestlingeri ja Tallinna vahel kokkulepet ei sünni, jätkab halduskohus kaebuse arutamist juuli algul.