Kazakhmysi peale sattusin juhuslikult

Romet Kreek 03. veebruar 2006, 00:00

Minu sattumine Kasahstani vasetootja aktsionäriks oli mõnes mõttes juhuslik. Ma tundsin huvi hoopis Kasahhi Telekomi vastu. Ilmselt annab teist nii madalalt hinnatud telekomi maailmast otsida (hinna/kasumi suhe 2).

Tegin selgeks Kasahhi Telekomi ja sealse sideturu väljavaated. Kui põhimõtteline otsus selle aktsia ostuks sai langetatud, tuli valus tagasilöök. Nimelt ei saanud ma seda aktsiat ostetud. Aktsiaga saab tehinguid teha Kasahhi börsil, mida meie maaklerid ei vahenda, ja Saksa vabaturul, kust samuti tehingut teha ei saanud.

Samas pilli ma nurka ei visanud, sest investeerimispiirkonnana on maailmale avastamata Kasahhi selleks liiga atraktiivne.

Minu tähelepanu köitis Kasahstani vasekaevandus Kazakhmys. Ettevõte lõi Inglismaal valdusfirma, mille varaks olid ettevõtte varad Kasahhis ja Saksamaal. See valdusfirma oli äsja teinud eduka aktsiaemissiooni ja läinud Londoni börsile. Ettevõtte turuväärtus oli piisavalt suur (pea neli miljardit Briti naela ehk umbes 90 mld krooni), et pääseda Briti aktsiaindeksisse FTSE 100. Ma olin üllatunud, et investeerimispangad nii suurt ettevõtet ei analüüsinud. See oli lühiajaline võimalus. Samas oli üleval ka oht - Kasahhi presidendivalimised, mis oleksid võinud teoreetiliselt lõppeda kaosega riigis. Võtsin selle riski. Kõik läks positiivselt. Aktsia sai indeksisse, analüütikud hakkasid ettevõtte kohta analüüse avaldama, presidendivalimised ei toonud kaasa probleeme.

Peapõhjuseks, miks seda aktsiat ostsin, oli tõusev vase hind. Kazakhmys müüb praktiliselt kogu sulatatud vase raudteed mööda Hiinasse, kus on majandus- ja ehitusbuum. Tegu on maailma suuruselt kümnenda vasetootjaga, kelle toodang katab maailma kümnepäevase vasenõudluse. Vähesel määral kaasneb vasetoodanguga ka tsingi-, hõbeda- ja kullatoodang.

Ettevõttel on 16 kaevandust ja kaks vasesulatus- ja rafineerimiskompleksi Kasahstanis ning raudteevõrk. Lisaks kuulub ettevõttele Saksamaal vasetoodete tehas. Kazakhmysil on umbes 66 000 töötajat. Ettevõtte 2004. aasta käive oli umbes 1,3 mld dollarit ja kasum 441,3 mln dollarit. 2005. aasta tulemusi pole ettevõte veel avaldanud.

Me võime tunda uhkust Baltimaade kiire majanduskasvu üle. Sageli kuuleme ka lugusid Venemaa, Hiina ja India kiirest majanduskasvust. Samas on Kesk-Aasia täiesti unustatud. Kasahstani majandus on kasvanud pikka aega 9-10protsendises tempos. Riik on maavaraderikas ja väikese rahvaarvuga, mistõttu maavarade hinna tõusu puhul võib elatustaseme kasv olla kiire ja järsk. Kasahhi majandus on väga sõltuv nafta müügitulust. Riik on saanud eksportida naftat läbi Venemaa torujuhtmete, kuid on pidanud arvestama Venemaa kapriisidega (näiteks keelas Venemaa varustada Mažeikiu naftatööstust naftaga, kui Kasahhi naftakompanii tahtis omandada Leedu tehast). Nüüd on valmimas naftajuhe Kasahstanist Hiinasse. Kasahstan plaanib tõsta viie aasta jooksul märkimisväärselt nafta toodangut - ajal, mil muu maailm seisab silmitsi vähenema hakkava naftatoodanguga.

Kasahhi naftakompanii PetroKazakhstan oli minu Kasahhi-huvi alguses juba ülevõtmiskeerises ja läks Hiina naftakompaniile. Naftarahad on aidanud Kasahstanil sarnaselt Venemaaga maksta ennetähtaegselt tagasi riigivõlga. Eksport ületab märkimisväärselt importi. Inflatsioon on alla kaheksa protsendi. Kasahhi tenge on tugev valuuta.

Uurisin Kasahhi börsi kodulehekülge. Sealne aktsiaturg on võimsalt tõusnud, kuid valdavalt käib tegevus võlakirjade ümber. Kasahhi maaklerfirmad pakuvad võimalusi osta võlakirju, kuid ma ei leidnud võimalust teha tehinguid aktsiatega. Aktsiad pole kohalike seas popiks muutnud. Kasahhi pensionifondides on pea kogu raha paigutatud võlakirjadesse. Kasahhi aktsiaturu probleem on see, et ta ei kuulu mitte kuhugi - ei Aasiasse, Lähis-Itta ega Kesk- ja Ida-Euroopasse. See tähendab, et rahvusvahelise investori jaoks seda turgu praktiliselt ei eksisteeri, sellest ei kuule mitte midagi. Võibolla on see avastamata võimalus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing