Meelis Virkebau võttis tippjuhina aja maha

Liis Kängsepp 03. veebruar 2006, 00:00

"Kui ma ütlen, et ma üldse ei mõtle sellele, mis edasi saab, siis ma valetaksin," tunnistab Virkebau oma koduõuel. Mõtteid tal on, kui esialgu on need vaid unistused, millest mees eriti rääkida ei taha. "Väike mure ikka on," ütleb Virkebau, kelle olekust õhkub pisut nukrameelsust.

Kõigepealt aga kavatseb ta sõita Austriasse suusatama ja Ameerikasse sõbrale külla ning siis vaatab, mis edasi. Juriidiliselt lõppes Virkebau töösuhe ASiga Baltex eelmise aasta lõpus, kuid enda sõnul on ta olnud aktiivsest juhtimisest kõrval juba 28. oktoobrist. Sel päeval leidsid omanikud, et tekstiilitööstuse päästmiseks vajalikku investeeringuraha siiski ei leita.

"Kui selgus, et pole lisaraha tööstuse arendamiseks, siis ma loobusin. Püüdsin lahkuda sel päeval, kui oli näha, et pole võimalik saada lisakapitali," ütleb Virkebau. Ta rõhutab, et oluline on oma töötajatest lugu pidada. "Ma ei tohi oma alluvatele öelda, et võib-olla jätkame. Ja ma pole ka David Copperfield, kes mitte millestki midagi teeb. Ma olen uhke, et nii läks."

Virkebau ametlik lahkumine lükkus aga edasi, sest mees jäi haigeks. "Juhtus ülepinge," tunnistab ta. "Midagi väga tõsist ei olnud, aga vererõhk lõi üles."

Nüüd on tal esimest korda kümne aasta jooksul puhkus, mis kestab kauem kui kaks nädalat. See tähendab, et neil päevil, kui ei tule enda nooremat poega ja paari teist ümberkaudset last Tallinna kesklinna kooli sõidutada, saab magada umbes 9ni, mängida õues koeraga ja käia temaga Pirita jõe ääres.

"Kui ilus on Pirita jõgi," mõtiskleb Virkebau oma maja trepil seistes, lisades, et mõnikord ta teeb jõest ikka pilti ka. "Täna on ta võrreldes eilse vihmase ilmaga hoopis erinev."

Kui detsembris kirjutas Äripäev EASi juhi kandidaatidest, figureeris seal ka Virkebau nimi. Virkebau enda telefon jäi sel ajal tulutult kutsuma ning tema toonane ülemus, Sonny Aswani polnud samuti kuigi jutukas. Aswani väitis, et ei tea midagi Virkebau kandideerimisest EASi juhiks. Küsimusele, kas tal oleks kahju, kui Virkebau otsustaks Baltexist lahkuda, vastas Aswani: "Ma ei saa seda kommenteerida, viibin praegu Singapuris."

Eile Aswanit tabada ei õnnestunud, tema mobiiltelefon oli välja lülitatud ja ilmselt viibis ta lennukis, sest sõitis Eestist mõneks nädalaks minema.

ASi Sangar juht Gunnar Kraft ei oskagi esimese hooga pakkuda, mis võiks olla Virkebau edasine väljund. "Mina arvan, et ta on teinud õigeid asju," ütleb Kraft. Tema sõnul on nad Virkebauga lihtsalt sama valdkonna inimesed, kes aeg-ajalt sõbralikult trehvavad. Üksteise asjadega nad väga kursis ei ole. "Tegemist on hea mehega, küllap ta midagi leiab," arvab Kraft.

Pea kõik ärimehed, kellega Virkebau teema jutuks tuleb, iseloomustavadki teda peamiselt kahe-kolme sõnaga: (väga) hea inimene. Mõne arvates isegi liiga hea, et juhtida suuri ja raskustes tootmisettevõtteid - Virkebau ei suutvat piisavalt karmikäeliselt raskeid otsuseid vastu võtta.

"Tohhoo kurat," on Virkebau üllatunud. "Nad on vist hullud," lisab ta ja meenutab, kuidas Kreenholmis oli ta kaheksa aastat, mille jooksul ettevõttel läks üsna hästi.

"Ka mina ütlen, et ta on hea inimene, aga kusagil seal on mingi piir, millest üle ei ole arukas astuda," räägib Baltika juht Meelis Milder, kes tundis Virkebaud juba ülikoolipäevilt. Mehed õppisid Tartus ühel ajal, kuid erinevaid asju. "Kui lähedal ta sellele piirile on või tihti seda ületab, seda ma ei tea. Aga tegemist on hästi toreda inimesega ja inspireeriva juhiga."

Väga heaks juhiks peab Virkebaud Lars Mauritzon, kes Virkebau omal ajal Kreenholmi tööle võttis. Kaheksa koos töötatud aasta jooksul said neist head sõbrad, kes täna kohtuvad kahjuks harva, kuid vestlevad tihti telefonitsi.

"Kui ma enne tema töölevõtmist taustauuringut tegin, siis paljud ütlesid mulle, et neid üllatab, et Virkebau on ikka veel elus, kuna ta on lihtsalt nii aus inimene," ei väsi Mauritzon Virkebaud kiitmast. "Ta on väga-väga töökas, alustas vara esmaspäeva hommikul ja lõpetas hilja reede õhtul."

Praegu Virkebau reede hilisööni ületunde ei tee, vaid tegeleb puhkamise kõrvalt mõne ühiskondliku tööga. Kolmapäeval näiteks modereeris seminari. Ise ütlebki, et ta on alati olnud nagu Hunt Kriimsilm - üks põhitöökoht ja kaheksa ühiskondlikku ametit.

Personaliotsinguga tegelevate firmade juhid ei ennusta suurte tööstuste juhtimise kogemusega Meelis Virkebaule pikka istumist varumeeste pingil, vaid pigem peavad tema võimalusi uue töö leidmiseks üsna heaks.

"Tal on tugev juhtimise ja administreerimise kogemus, lisaks hea poliitilise lobi ja suhete kompetents," arvas CVO Groupi juhatuse liige Agu Vahur. "Tal on teed avatud poliitikasse, seal ta on tuntud ja tunnustatud kohe esimesest päevast."

Tippjuhtide otsingule keskendunud Ariko Reservi juht Igor Päss ei pea Virkebaud nii tõsiseks karjääriinimeseks, kes kangesti välismaale tööle kipuks. "Minu meelest on ta hästi mõnus inimene," ütles Päss. "Tema eluväärtused on sellised, et see mättakene siin Eestis on piisavalt keskkonnasõbralik ja tööd on ka piisavalt."

Nii Igor Pässi kui ka Agu Vahuri sõnul on nüüd küsimus selles, mis Virkebaud ennast huvitada võiks.

"Kui ta seob end tekstiiliga, siis ratsutab vananeva hobuse seljas, see pole tulevikuvaldkond," soovitas Agu Vahur mõelda Virkebaul mõnda teise sektorisse mineku peale ja mainis ka, et lihtsam oleks uut tööd leida väiksemas firmas. "100-200 töötajaga firma juhtide otsingud käivad tihti, sinna saaks ta kohe ära paigutada."

Ariko Reservi juhi Igor Pässi hinnangul pole varumeeste pink Eestis praegu väga pikk ja uue töö leidmine ei tohiks ka tippjuhile olla raske. Ükskõik siis, kas uut tööd soovitakse Eestis või välismaal

"Ma ei ole kohanud inimesi, kes arvavad, et kui nad siin on tipus, siis nad on väljaspool Eestit ka kohe tipus," ütles Päss. "Need on väga arukad inimesed, kes väljapoole lähevad."

Pässi sõnul ei saa välismaale minekut siiski vaadata kui horisontaalset karjäärivõimalust, vaid tuleb arvestada allapoole sammumisega. Kuid kuna mujal on organisatsioonisüsteemid suuremad, on ka vastutus suurem.

Näiteks läheb Pässi sõnul varsti Eestist kaheks aastaks eksootilisse kohta üks juht, kelle ametinimetuseks praegu on Baltimaade juht, kuid positsioon välisriigis saab olema madalam.

"Kuigi tema ametinimetus on väiksem, on seal tema territoorium sadu ja tuhandeid kordi suurem," kommenteeris Päss. "Ja arvata, et ta läheb sinna suurt raha teenima, ei ole päris õige."

Pässi sõnul on sellise roteerumise võimalus eelkõige rahvusvaheliste suurfirmade puhul. "Kui teed karjääri suurfirmas, siis seal on lihtsam üles liikuda kui siis, kui üks päev otsustad, et nüüd tahan minna."

Meelis Virkebau sukeldus tekstiilitööstusesse 1994. aastal, kui asus juhtima riigifirmat Balti Manufaktuur. Aasta hiljem palkasid Kreenholmi erastanud rootslased ta Narva suurimat tööstusettevõtet vedama. Kreenholm tõi Virkebau Eesti tööstusjuhtide tippu.

Avalikkusele üllatusena otsustas Kreenholmi Valduse suuromanik Boras Wäfveri Grupp 2003. aasta alguses Virkebaust loobuda. Hiljem selgus, et 2003. aasta lõpetas firma rekordilise, 63 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Virkebau tõi toona ametist lahkumise põhjuseks lahkhelid omanikega. Möödunud aasta aprillis antud intervjuus lausus ta, et on Kreenholmist lahkumise üle väga uhke.

Pärast Kreenholmi tegi Virkebau pehme maandumise Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevjuhi ametis. Äripäev tõlgendas seda Virkebau jõudmisega tippjuhtide varumeeste pingile. Oli selge, et keskliidu juhtimine ei paku talle erilist väljakutset, pigem oli see lühike sunnitud vahepeatus, et tööturul ringi vaadata. Sel ajal kandideeris Virkebau ka Eesti Posti juhi ametisse, aga ei osutunud valituks.

2004. aastal kutsus Sonny Aswani Virkebau juhtima teist Eesti suurt tekstiilitööstust, Tallinnas asuvat Baltex 2000, endist Balti Manufaktuuri. Juba esimestel kuudel asus Virkebau maadlema probleemidega. Näiteks pidi ta korduvalt andma meedias aru ettevõtte võlgnevuste kohta, sest Baltexi nimi sattus aeg-ajalt inkassofirmade võlglaste nimekirja.

Virkebau eesmärk oli 2005. aastaks viia Baltex 2000 kasumisse. Soovid aga ei täitunud ja eelmise aasta sügisel hakkas ta otsima uut ametit. Näiteks osales Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhi konkursil.

Möödunud aasta 18. oktoobril ilmus Äripäevas artikkel Baltex 2000 probleemidest, firma oli pankroti äärel ja edasine tegevus sõltus Hansapanga armust. Kokku oli Baltex 2000 võlakoorem 125 miljonit krooni, millest 2005. aasta jooksul tuli ära maksta 102 miljonit. Kümme päeva pärast selle artikli ilmumist andis Virkebau lõplikult alla ja otsustas Baltex 2000 juhi kohalt lahkuda.

Oma suurimaks veaks on Virkebau pidanud seda, et ta ei ole alati tunnetanud ära, millal ja kellega võib usaldada suulisi kokkuleppeid. "Meil on nõukogude ajast jäänud arusaam, et Lääne ärimees on alati aus ja sõnapidaja. Tegelikkuses ei ole nad sugugi alati raamatust pärit musternäited," on Virkebau öelnud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing