30 miljardit krooni saab ka paremini kasutada

Rainer Nõlvak 06. veebruar 2006, 00:00

Kas teadsite, et tänaseks on välja kaevatud umbes pool mõistlikult kättesaadavast Eesti põlevkivivarust? Ülejäänud poole kaevame valitsuses kinnitatud energiakava järgi välja veel enne, kui täna võetud korterilaenud saavad tagasi makstud.

Värske europarlamendi tellitud põlevkiviuuring ütleb, et Eestis jõuab põlevkivis olevast energiast kodusesse lambipirni vaid 14%, ülejäänu lendab kivipõletamisel soojusena korstnasse ja takerdub pikkadesse traatidesse.

Valitsuse energiakava järgides kulutab Eesti Energia järgmise 10 aasta jooksul kivipõletamise katelde vahetuseks ning elektriliinide remondiks 26 miljardit krooni, misjärel jõuab kodudesse juba 18% põlevkivis olevast energiast. Endiselt tekitavad elektrijaamad 90% Eesti õhusaastest.

Usun, et oleme aastakümne jooksul võimelised enamaks kui veneaegse energiasüsteemi töökorras hoidmine ligi 30 miljardi eest. Just täna on meil võimalik korraldada elektrimajandamine ümber mõistlike põhimõtete järgi, kasutades ära Eesti head majanduslikku seisu ning mitmeks aastaks jätkuvat massiivset euroabi.

Läbi lillede on räägitud tuumaenergeetika võimalikkusest Eestis. Kas plaanime osaleda Ignalina tuumajaamas? Teha koostööd Soomega? Anto Raukas on pakkunud väikeste, 600 MW tuumajaamade ehitamist Tallinna ja Tartu lähistele. Siinkohal on ehk huvitav teada, et Maailma Tuumaagentuuri andmetel maksab selline tuumajaam täna üle 10 miljardi krooni. Elektri omahind tõuseks Põhjamaade tasemele.

Või jätkame maagaasi osatähtsuse kasvatamist - tegu ju puhtaima loodusliku kütusega? Arenduskavas sellele vihjatakse, nägemata paraku ette ühtki poliitilise riski maandamise vahendit. Elektrisüsteemi kurioossust illustreeriksin näitega elektri ekspordist. On ju oluline, et riigiettevõtted parandavad ekspordiga riigi maksebilanssi. Eesti Energia on seda edukalt teinud - 2005. aastal eksporditi 1894 GWh elektrit, millest puhaskasumiks jäi tõenäoliselt veidi alla 100 miljoni krooni. Samuti "toodeti ja müüdi rekordilises mahus põlevkivi", nagu ütleb ettevõtte aastaaruanne.

Iga põlevkivist toodetud kilovatt-tund tekitab üle poole kilo tuhka ning 1,1 kilo süsihappegaasi (CO2). Niisiis, 2005. aasta Eesti elektriekspordi tulemusena tekkis Narvas miljon tonni tuhka ning 2,2 miljonit tonni kasvuhoonegaasi.

Omaniku ehk riigi seisukohalt võiks kaaluda elektri müügiga võrreldes hoopis tulusamat tehingut - kasvuhoonegaaside kvoodi müüki.

Kyoto protokolliga tekkis Eestil unikaalne olukord - kuna kasvuhoonegaaside teket riigis arvestatakse 1990. aasta taseme suhtes, mil põlevkivi veneaegse tööstuse tarbeks ohtralt põletati, siis täna saab Eesti müüa igal aastal ligi 20 miljonit tonni CO2 ehk kasvuhoonegaasi tekitamise "õigust".

"Kvoodikaubandus" kogub tuure, ostjaid jagub, eriti on saastepiirangute täitmisega hädas Itaalia, Hispaania ning Saksamaa. Aastaga on kasvuhoonegaaside kvoodi hind euroturul kasvanud kahekordseks ja on praegu 400 krooni tonni eest (Nordpool). Müües ärajääva elektri ekspordi arvel 2,2 miljoni tonni CO2 kvoodid, teeniksime aastas 900 miljonit krooni. Põlevkivi jääks alles, tuhka ei tekiks. Veider, kas pole? Kasvuhoonegaaside turu tekkimisega on olukord Euroopa energiaturul Eesti jaoks tundmatuseni muutunud - täna saaksime kasvuhoonegaaside kvoodi müügist teoreetiliselt rohkem raha, kui on tarvis kogu Eesti elektrivajaduse katmiseks imporditud elektri abil.

Eesti Energia finantsjuhtimine on viidud maailmatasemele. Klienditeenindus on parem kui kunagi enne. Selle aasta miljardiline kasum näitab, et organisatsioon on efektiivne ja võimeline plaane ellu viima. Kui vaid omanikul ehk riigil mõistlik plaan oleks.

Leian, et selliste mastaapidega otsused, nagu on riigi energiasüsteemi tulevik, peaksid sündima läbi avaliku diskussiooni, mitte kabinetivaikuses. Loodetavasti annaks rahva arvamus ka valitsusele otsustamisjulgust.

Lõpetuseks küsikski: milleks osta miljardite eest uusi kiviahjusid, mida amortiseeritakse kauem, kui põlevkivi jätkub? Mida teeme selleks, et Venemaa gaasisõltuvusest vabaneda? Millist kasvuhoonegaaside poliitikat ajame? Ning põhiküsimus - kuidas me elektritootmise kivipõletamiselt teistele energiakandjatele üle toome?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing