Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutsehaigustest saab ametlikult kirja vaid kümnendik
Kutsehaiguste teemat võetakse üldsuse ees üles kahetsusväärselt vähe, kuigi tegemist on probleemiga, mis tekitab ühiskonnale suurt kahju.
Seda enam oli hea meel lugeda Äripäevast artiklit "Kutsehaigus on tööoludest põhjustatud püsiv tervisekahjustus" (1.02.2006 ). Kirjutise üks alajaotus kannab pealkirja "Kutsehaigusi diagnoositakse vähe", millega tuleb täiel määral nõus olla. Mööda on pandud aga väitega, et "Eestis oli möödunud aastatel kutsehaigeid registreeritud 100 000 töötaja kohta 400-500 ringis". Tegelikult registreeriti tööinspektsioonis möödunud aastal 97 esmaselt diagnoositud kutsehaigusjuhtumit, 100 000 töötaja kohta teeb see ainult 16 juhtu.
Õige on aga väide, et meil diagnoositakse kutsehaigusi tunduvalt vähem kui Euroopas. Näiteks Soomes on viimasel kolmel aastal registreeritud kindlustusseltsides ligi 5000 kutsehaigusjuhtu või -kahtlust. 100 000 töötaja kohta teeb see 200 juhtumit, mis on kümme korda rohkem kui Eestis. Rootsis on suhtarv veelgi suurem, Läti ja Leedu näitajad ületavad aga Eesti taseme kaks-kolm korda. Ei ole mõeldav, et meie kutsehaigestumine on kuni kümme korda madalam kui arenenud tootmise ja töötervishoiusüsteemiga riikides.
Esmakordselt diagnoositi mullu esmase kutsehaigusena kaks asbestist põhjustatud kutsehaigust (mujal maailmas on asbest väga levinud kutsehaiguste põhjustaja, näiteks Soomes sureb asbesti tõttu sadakond inimest aastas).
Ülekoormusest põhjustatud kutsehaiguste väljakujunemisel on oluline tegur füüsiline ülekoormus, millele lisandub töökeskkonna mikrokliima toime, mis on haiguse väljakujunemisel soodustav tegur.
Teine enim diagnoositud kutsehaigus on mürast põhjustatud kuulmislangus. Vähenenud on vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustuste arv, sest ettevõtetes on võetud kasutusele palju uusi ohutusnõuetele vastavaid töövahendeid ning vibratsiooni tekitavate töövahendite kasutamisel on töötajad varustatud vastavate isikukaitsevahenditega.
Tööandjad ei ole töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisel sageli hinnanud füsioloogilisi ja bioloogilisi ohutegureid. Seepärast ei rakendata ka abinõusid nendest põhjustatud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.
Tihti ei hinnata ettevõtetes keemilisest ohutegurist tulenevat terviseohtu. Ka väikese koguse kemikaalide igapäevane kasutamine on sageli allergiliste haiguste põhjustajaks (nt ärritav kontaktdermatiit). 2005. aastal on diagnoositud kolm kontaktdermatiidijuhtu kokkupuutest kemikaalidega. Väga paljudes tegevusvaldkondades kasutatakse kemikaale, millest võib järeldada, et kemikaalidest põhjustatud tervisekahjustuste arv võib suureneda.
Autor: Tõnu Vare