Ameeriklane rajas Eestisse ülemaailmse haardega pisifirma

Sona Systemsi tarkvara kasutavad ülikoolide psühholoogiaosakonnad. Näiteks Harvardis on psühholoogiaosakonnas 1400 inimest, kes peavad kohtuma osakonna 100 teaduriga ja osalema uuringutes. Tudengid lähevad Sona kodulehele, loevad sealt projektide ülevaateid ja panevad end kirja. Süsteem saadab ka meeldetuletusi, näitab loengutes käijaid, kinnitab osalustasu maksmist, väldib topeltregistreerimist, lubab osaliste kohta infot koguda jne.

"Kui uuringu läbiviija otsib näiteks paremakäelisi, 18-25aastaseid, normaalse nägemisega ja rohkem kui viis aastat USAs elanud meestudengeid, ütleb Sona neile täpselt, kui palju meie andmebaasis neid on, ja laseb saata kutsed osaleda uuringus," ütleb Celeste Beck, kes tegeleb Harvardi Ülikooli psühholoogiaosakonna uuringute andmebaaside haldamisega.

Kliendid tellivad tarkvara mingiks ajaks, aastane tellimus maksab reeglina 950 dollarit (üle 12 000 krooni). Ja siis uuendavad tellimust - Sona Systems pole veel kunagi ühtegi klienti kaotanud.

Kuni hilise ajani oli nüüd kahe töötajaga Sona Systems ühemehefirma - ja see üks mees on ameeriklane Justin Fidler. Fidler saabus Eestisse neli aastat tagasi sooviga asutada oma tarkvaraettevõte kuskil Euroopas. Inglismaa jäi näiteks ära, sest seal nõutakse 200 000 naela suurust ettevõtte asutamiskapitali - mida ameeriklasel polnud kuskilt võtta ja mida IT-firma ka ei vaja. Leedu jälle ei saanud teoks, sest saatkond ei suutnud Fidlerile selgelt vastata, mis pabereid täpselt on ameeriklasel firma asutamiseks tarvis.

Eestis said paberid enam-vähem korda, inimesed rääkisid inglise keelt, firma kuulumine välismaalasele oli lubatud, IT-infrastruktuur oli korralik ja maksud mõistlikud (maksud mängisid rolli, aga polnud ainuke põhjus, täpsustab Fidler). Sona Systems asutati 2002. aastal Eesti ettevõttena ja 2003. jaanuaris sai ta esimese kliendi. Äriidee oli sündinud juba ülikooli ajal, kui Fidler pani ülikoolis kokku praeguse tarkvara eelkäija.

2005. aastal oli Sona Systemsi käive üle 1,1 miljoni krooni ja kasum 381 000 krooni. Arvud pole just hiigelsuured, aga need tähendasid ka enam kui 100% käibe ja kasumi kasvu eelmise aastaga võrreldes. Kulusid hoiab Fidler kokku - töötab kodukontoris, sööb kõvasti kartulit, mune ja riisi, on jalamees ning lubab järgmise IT-mehe palgata Bulgaariast, kus palk on väiksem. Kogu ettevõtte kasum on seni reinvesteeritud.

Käibe ja kasumiga sarnast kasvukiirust näitavad ka kliendinumbrid. Kui 2003. aastal oli ettevõttel 26 klienti, siis eelmise aasta lõpuks oli klientide arv viiekordistunud ja tõusnud 128-le. Selle aasta alguses klientide hulk aga kahekordistus.

Nimelt hindab Sona Systems oma turuosa 85 protsendile, sest tal on üks konkurent. Veel kuu aega tagasi oli konkurente kaks. Jaanuari esimestel päevadel ostis Fidler ära 1990ndatel sarnase tarkvara pakkumisega algust teinud firma Experimetrixi koos 125 kliendiga.

Experimetrixit vedasid põhitöö kõrvalt kaks auväärset professorit, kes - nii tunnistab neist üks, Missouris asuva Washingtoni Ülikooli psühholoogiaprofessor Richard Abrams - ei suutnud enam klientidega suhelda ja neile uuendusi treida.

Justin ei pea aga edu võtmeks mitte oma toodet, vaid kliendisuhteid. Tal on põhimõte saata e-kirjadele korralik vastus vähemasti mõne tunni jooksul ning veendun, et ajakirjanikuga see kehtib.

Praegu hindab Sona Systemsi omanik Justin Fidler oma turuks 300 ülikooli, kes kasutavad uuringutega seotud inimeste andmebaasi haldamisel tarkvara. 85% tema klientidest on USAs ja Kanadas, Sona Systemsi tarkvara katsetavad praegu ka paar kooli Hongkongis ja Singapuris.

Sona Systemsi tugevuseks ongi olnud kindel sihtgrupi määratlemine - asja pakutakse just neile, kes seda vajavad.

Samas on näha, et unistus 100% turuosast võib liigagi kähku kätte jõuda.

Hinnanguliselt leidub inglise keelt kõnelevates arenenud riikides veel 300 ülikooli, kes kasutavad oma uuringute andmebaasi tegemisel paberit ja pliiatsit. Need võiksid olla Eesti ettevõtte järgmised võimalikud kliendid.

Washingtoni Ülikooli psühholoogiaprofessor Richard Abrams usub, et algul võis mõni võimalik klient suhtuda kahtlustavat sellesse, et äri aetakse Eestist. Aga viimaste aastatega on inimesed harjunud oma asju internetis ajama. Abrams kinnitab, et nii tema kui ka kindlasti paljud teisedki Sona Systemsi uued kliendid on nüüd uudishimulikud Eesti suhtes, sestap oleks Eestil targem valmistuda suuremaks külaliste vooluks.

Ka Celeste Beck Harvardi Ülikoolist - kes 1991. aasta augustis 15aastasena Moskvat külastas ja putši eest öise bussiga Eestisse põgenes - kinnitab, et uuenduslik ja noor ameeriklasest ettevõtja aitab Eestit ärimaailmale tutvustada.