Eestlased laenavad nii, nagu kestaks head ajad igavesti

Tänane Äripäev kirjutab rekordilisest laenukasvust eelmisel aastal, üllatav oli seejuures, et tarbimislaenud kasvasid kiiremini, 125% võrreldes üle-eelmise aastaga.

Äripäeva meelest näitab see eestlaste optimismi tuleviku suhtes - usku heade aegade jätkumisse ja oma võimekusse võetud kohustused täita. Halb on aga see, et üldise optimismilaine harjal on eestlased end lõhki laenamas.

Majandusel tervikuna läheb hästi - kasv oli mullu kolmandas kvartalis 10,6%. See, nagu ka muud positiivsed majandusnäitajad, julgustavad inimesi riskima.

Keskmine palk suurenes aastaga 11%. Sissetulekuid kasvatas veelgi tulumaksuvaba miinimumi suurenemine ja tulumaksumäära vähenemine. Isegi tavalisele palgasaajale jäi kätte selle võrra rohkem raha, et võtta järelmaksuga näiteks uus pesumasin, külmik või muu koduses tarvilik seade. Uut tehnikat vajavad ka kõik äsja pika eluasemelaenuga soetatud kodud.

Keskmisest suurema sissetulekuga inimesed on asunud vahetama välja vanu sõiduautosid uute vastu - eelmisel aastal kasvas uute autode müük võrreldes üle-eelmisega 19%. Eestlaste ostujõu paranemine torkab silma. Eurostati andmeil ulatus eestlaste ostujõu mullu üle poole rikaste eurooplaste tasemest - 51% (2004 oli see näitaja 48%).

Teisiti öeldes on Eestis läbi saamas Lääne vanaraua ajastu ja eestlased on alustamas täisväärtuslikumat elu.

Nii Eesti Pank kui ka kommertspangad ning meediagi on manitsenud, et võlg on võõra oma, head ajad ei kesta igavesti, tuleviku arvel elamine maksab hiljem kätte ning muretu tulevik tahab teismoodi kindlustamist - säästude ja pensionite kogumist.

Eestlased siiski ka säästavad: hoiused kasvasid mullu 8,3 miljardit krooni. See on muidugi vähevõitu võrreldes sellega, et laenud kasvasid 19,8 miljardi võrra.

Omal moel on ka pensioni kogumine säästmine. Teise sambaga liitus mullu ligi 50 000 inimest (kokku 481 271), fondide kogumaht kasvas 2,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini. Kolmanda, vabatahtliku pensionisambaga liitunuid sai mullu kokku üle 10 000 ning väärpaberikeskuse andmeil kasvas fondide maht rekordiliselt - 186,86 miljonilt 452,64 miljonile kroonile.

Raskuste korral aga seda raha laenaja kasutada ei saa. Mis on laenajail veel varuks?

Tulumaksureformi jätkumine aitab maandada intressitõusust tuleneva riski. Analüütikute hinnangul jätkub keskmise palga kasv senises kiiruses veel mõne aasta. Tööpuudus on rekordmadalal, tööjõupuudus suureneb. Kasvav majandus vajab järjest enam tööjõudu, seega neile, kes oskavad ja tahavad tööd teha, tööd jätkub.

Ehkki eestlaste optimism pole tuulest tõmmatud, peavad laenajad arvestama, et majandus areneb tsükliliselt ja tõusule järgneb kindlasti langus. Millal, seda ei oska hetkel keegi öelda, positiivsed ennustused ulatuvad viie aastani. Inimesed on end kinni laenanud ja need, kes oma elulaevukese juhtimise Egode ja Trumpide hoolde jätnud või tänasteks kulutusteks oma eluaseme pangale pantinud, võivad arvestada tõsiste raskustega, niipea kui majandusmootorid veidi aeglasemalt tuksuma hakkavad.

Autor: ÄP