Korralik kuivendussüsteem säästab hoone tervist

Läbi aegade on alati püütud maja püstitada kas künkale või vähemalt kallakule, et loodusliku pinnamoe abil juhtida sademevesi ja pinnasevesi majast eemale.

Tihedama asustuse korral tuleb tihti ehitada maju ka tasandikule või koguni lohku, mis võib jätta kogu elamise kahjustava vee meelevalda.

Lahenduseks on elumaja ja ümbritseva maa kuivendussüsteem, mis tavaliselt koosneb drenaaži- ja sademevee torustikust.

Drenaaži ülesandeks on hoida maja vundamendist pinnasevesi eemal. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi veetehnika õppetooli dotsent Valdu Suurkask osutab drenaaži tähtsusele: "Drenaažitoru tõmbab pinnasevee taseme alla. Tekib pinnasevee auk ümber maja, et vesi keldrisse ei tuleks."

Drenaažitorudele tunnuslikud augulised seinad võimaldavad pinnaseveel imbuda drenaažisüsteemi, mis ühtse torustikuvõrguna viib endasse kogutud vee majast kaugemale. Nii luuakse ühed põhilised eeldused vundamendi, aga ka terve maja parimaks pikaealiseks olemasoluks.

Maja aluskonstruktsiooni kaitsjana ehitatakse drenaažisüsteem koos vundamendiga aastakümneteks või sootuks kauemakski ajaperioodiks ning peab seetõttu olema kvaliteetne.

Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur peab oluliseks, et drenaažisüsteemi ei tehtaks käepärastest kokkusobitatud vahenditest, vaid kasutataks spetsiaalseid materjale. "Et pinnasevesi ka drenaažisüsteemi imbuks, peavad isegi toru seinas olevad pisikesed augukesed olema sobiliku ristküliku kujulised. Siin ei piisa suvalise toru suvaliselt auguliseks tegemisest, sest siis võib dreenimine soikuda ja süsteem ei tööta," lisab ta.

Maja ümbruse dreenimiseks sobivad tavaliselt 110mm läbimõõduga spetsiaalsed jäigad torud, näiteks Uponor Tupla. Torud tuleb kerge kaldega (5-10 mm/1 m) paigaldada maa sisse ümber maja vundamenditaldmiku tasemele. "Kindlasti soovitan igale teisele pöördepunktile panna vaatluskaevu, et võimalusel torustikku pesta ja puhastada," ütleb Aivar Sigur.

Drenaažikaevgi olgu Aivar Siguri sõnul kindlasti spetsiaalne, sest see peab olema kindlasti tihe ja suutma vett enda sees hoida ning järgmisesse torusse edasi suunata. Seega suvaline metalltünn, mis paari aasta möödudes auguliseks roostetab, ei sobi drenaažikaevuks.

Kindlasti ei sobi maja vundamendi äärde õhukesed PVC- torud (nn valged torud), mis on mõeldud mõneks aastaks väikesel sügavusel põldude kuivendamiseks, sest need võivad deformeeruda pinnase raskuse all.

Drenaažitorud tuleb ümbritseda õige fraktsiooniga kruusaga (nt Fibo kergkruus fraktsiooniga 10-20). Liiga peenike kruus võib sulgeda toru seina augukesed või lausa tungida sisse. Liiga jäme kruus laseb enda vahelt läbi pinnase, mis valgub torusse ja lõpuks ummistab selle.

Samas ei saa pinnase liigniiskuse vastu võitlemisel drenaažiga unustada ka vundamenti ümbritsevat hüdroisolatsiooni.

Kui hüdroisolatsioon ei lase pinnaseveel vundamenti tungida ja hoiab selle väljaspool, siis drenaaž viib selle vee minema. Tulemusena ei muutu kelder rõskeks ja põrandaalune niiskeks, mis muidu oleks heaks pinnaseks majale ja terviselegi kahjulike seenhaiguste tekkele.

Sademeveetorustiku ülesandeks on püüda kinni vihmaveetorudest tulev vesi, aga ka õuealale paigaldatud sademeveekaevudesse valguv vesi ning juhtida see eemale. Erinevalt drenaažitorudest on sademeveetorud kinniste seintega.

Sademevee ärajuhtimisel olgu kõigepealt maapind majast eemale kergelt kaldu. Vihmaveetorude alla paigaldatud katuseveekaevude kaudu võib suunata vee vundamendiäärse drenaažitoru kõrvale eraldi kinniste seintega sademevee torustikku.

"Drenaaži sademevett viia ei tohi, muidu hakkab dreen vastupidi tööle ja järgneb uputus," hoiatab Valdu Suurkask.

Drenaaži- ja sademevee torustiku paiknemisel vundamenditaldmiku tasemel, mis jääb lintvundamendi puhul enamasti allapoole külmumispiiri, tagatakse nende töötamine ka talveperioodil. Sademeveetoru paiknegu vundamendi küljel alati väljapool ja drenaažtoru seespool - nii dreenitakse paremini maja ümbrust ja sademevee toru võimalikul lekkimisel on kahjud väiksemad. Drenaaži- ja sademeveetorud juhitakse kokku majast eemal paiknevasse kuivenduse põhikaevu, kust edasi võib vee juhtida asula kanalisatsiooni (kui trassi valdaja lubab), kraavi või kivipesa abil pinnasesse.