Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laenamine kerib hoogu ülikiire tempoga

Erki Freiberg 08. veebruar 2006, 00:00

Ainuüksi detsembris väljastasid pangad eluaseme ostuks ja tarbimiseks eraisikutele juba üle kolme miljardi krooni. See teeb 100 miljonit krooni iga kalendripäeva kohta, mis on võrdne biotehnoloogiafirmade aastakäibega, Ülemiste keskuse kuukäibega või näiteks Tallinna linna aastase kuluga heakorrale.

"Eluasemelaenude igakuine kasv oli eelmisel aastal kaks korda kiirem 2004. aastaga võrreldes," lausus Hansapanga eluasemelaenude finantseerimisosakonna juhataja Agnes Makk.

Maki sõnul võib eluasemelaenude kasv alanud aastal jääda 50 protsendi juurde. "Tõusvad hinnad ja sellest tulenev suurem laenumaht kompenseeritakse tarbijate poolt pikemate laenutähtaegadega. Kindlasti on üheks aasta märksõnaks tõusvad laenuintressid, kuid intressitõusu ootus on umbes pool protsenti," lausus ta.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektor Riho Unt ütles, et eluasemelaenude ja tarbimislaenude maht suurenes mullu kaks korda.

Ka Ühispank prognoosib Undi sõnul sel aastal kuni 50protsendilist eraisiku laenuportfelli kasvu. "Suurenev nõudlus eramuehituses - seda tingivad eelmise aasta teises pooles väga kiiresti kasvanud korterihinnad," põhjendas ta.

Undi sõnul pole intresside tõus nii kiire, et mõjutaks oluliselt laenuvõtjaid.

Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk prognoosis, et selline kasvutempo ei saa jätkuda pikaajaliselt ja sel aastal on oodata mõnevõrra aeglasemat kasvu.

"Meie analüütikud ootavad, et Euroopa Keskpank tõstab 2006. aasta jooksul baasintresse 1 protsendi võrra," lausus ta.

Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Margus Žuravljovi sõnul sarnaneb Eesti kinnisvaraolukord Soome omaga, sest ka seal on viimasel kahel aastal kinnisvara hinnad ja laenukoormus kiiresti kasvanud.

Soomes juba varasemast ajast kogetud krahhi Žuravljov ei karda, sest praegune olukord on toonasest erinev. "Siis oli soomlastel tööpuudus, mis ei võimaldanud laene tagasi maksta, aga praegu on nii Soomes kui ka Eestis töökäte puudus. Lisaks annab Euroopa Liit tugeva tõuke meie arengule juurde," sõnas ta.

Žuravljovi sõnul pole kinnisvara hinnad aasta alguses enam nii hoogsasti kasvanud ja seetõttu on kinnisvara ja eluasemelaenude kasv mullusest mõõdukam.

Madalad intressimäärad innustavad ka soomlasi eluasemelaenu võtma. Mullu oli Soome eluasemelaenude aastakäive rekordiliselt üle 109 miljardi krooni. Kokku on eluasemelaenude maht Soomes nüüd üle 756 miljardi krooni.

Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja, maakler Pärle Seppingu hinnangul on ostjatest viis protsenti neid, kes ostavad kinnisvara panga abita.

"Neid on, kes ilma laenuta ostavad, aga üksikud, umbes viis protsenti. Peamiselt on need vanemad inimesed, kes müüvad oma vara ja ostavad samaväärse või odavama eluaseme asemele," selgitas Sepping.

Enamik ostjaist kasutab siiski pangalaenu võimalust ja selle põhjuseks on vaba raha puudus. "Inimestel pole raha ja kinnisvara hinnad on ikka kõrged," tõdes Sepping.

33aastane kahe lapse ema, tallinlanna Kirsti võttis möödunud aastal miljon krooni eluasemelaenu ning ostis kesklinna korteri, viies ellu ammuse unistuse, ega pelga, et laenu tuleb maksta 22 aastat.

"Tallinlasena olen terve elu tahtnud elada kesklinnas - siin on lähedal teatrid, kinod, kõrtsid, söögikohad, kohvikud, parimad koolid, trennid," ütleb ta.

"Paraku nautisin viimased 12 aastat hoopis merd Stroomi rannas, mis oli küll lastele parim koht möllamiseks, aga unistuseks oli kesklinn. Sügisel, pärast mehe surma, otsustasin unistuse teoks teha - müüsin väga heas piirkonnas Pelgurannas 3toalise korteri maha ning ostsin Pronksi tänavale suure, läbi kahe korruse 3toalise korteri," meenutab Kirsti.

Ta tunnistab, et tuttavad jagunesid kahte leeri: "Osa pidas mind hulluks ainuüksi seetõttu, et julgesin üksi miljonilaenu võtta, endal ju kaks last kasvatada! Teised kiitsid - hea investeering. Õigus oli mõlemal."

"Aga olen 33 - viimane aeg midagi elus muuta! Seda enam, et ma ei leidnud enam mõtet tööl käimisel, kui ei saa elada nii, nagu tahan. Tahan sörkida Kadriorgu, sadamasse ning süüa vahest hommikust lähedal asuvas kohvikus. Ja mis seal salata - igale poole lippan vaid viie minutiga, lõunat söön kodus," põhjendab ta.

"Täna tean, et õnneks ei riskinud ma millegagi - kui ma selle remontimata kinnistamata korteri oktoobris otsin veel 22 000kroonise ruutmeetri hinnaga, siis nende nelja kuuga on remonditud korteri väärtus oluliselt kasvanud, sellest on saanud kinnisvara. Ja mitte ainult. Olen teinud teoks selle, mida olen alati tahtnud. Mingu pealegi laenu tagasimaksmiseks 22 aastat," on ta valikuga rahul.

Suuremates elektroonikakauplustes ja mööblipoodides saab kohapeal poole tunniga sõlmida järelmaksulepingu, mida ostjad on varmad kasutama.

Nii näiteks on võimalus Mööblimajas osta kõigi pankade järelmaksukaardiga pluss võimalus taotleda kohapeal kas Ego või Magnet-kaarti.

Mööblimaja raamatupidaja Marju Mäeotsa sõnul saab Ego liisingu puhul poole tunni jooksul pangast vastuse ning võib lepingu vormistada ja ostu sooritada.

"Järelmaksulepingut kasutatakse viimasel ajal siiski vähem, 15-20 lepingut kuus. Kui palju aga tehakse oste järelmaksukaardiga, on raske hinnata, üldiselt kasutatakse suuremate ostude puhul siiski Ego ja Magnet-kaarti," lausus Mäeots.

Ka Euronicsi ja +/-Elektroonika kaupluste turundusjuht Urmas Arula rääkis, et järelmaksu saab taotleda suisa kaupluses.

Ka on võimalik eelmisest aastast saada Euronicsi kauplustest järelmaksu neil inimestel, kelle palk ei laeku pangakontole. Mõlema keti kauplustes tehakse järelmaksuga kolmandik ostudest ja nende osakaal on aastatega tõusnud. "Kui varem osteti järelmaksuga valget tehnikat: pesumasinaid, külmikuid, siis nüüd kasutatakse järelmaksu rohkem tehnoloogiatoodete puhul, näiteks sülearvutid ja LCD-plasmatelerid," rääkis Arula.

Onoffi Mustmäe kaupluse juhataja Rain Londi sõnul sõlmitakse iga kuu 5% läbimüügi ulatuses järelmaksulepinguid. Järelmaksuga ostetakse sülearvuteid, samuti köögitehnikat.

Vastab Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe

Kas laenumahu kahekordistumine on normaalne?

Kiiresti kasvava majandusega riigi puhul on laenude juurdekasv igati normaalne, eelkõige tuleks vaadata, kas laenude kasvutempo on liiga kiire või mitte. Eraisikute laenukasv oli eelmisel aastal kahtlemata väga kiire.

Laenamise nii kiire kasv kätkeb riske nii majapidamiste endi kui ka majanduse vaatenurgast.

Esimesel juhul on küsimus selles, kas laenamise otsus oli laenuvõtja poolt piisavalt põhjalikult läbi mõeldud, seda enam, et kiire laenude kasvuga on kaasnenud ka kiire hinnatõus kinnisvaraturul.

Teisel juhul on küsimus välisvõlgnevuse kiires kasvus, mis suurendab majanduse haavatavust.

Need riskid on ka põhjus, miks Eesti Pank on otsustanud tõsta märtsist Eesti residentide eluasemelaenude riskikaalu pankade kapitali adekvaatsuse arvutamisel 50 protsendilt 100 protsendile (sisuliselt tähendab see, et pank peab nt 100 000 krooni laenamisel omavahendeid kaasama senise 5000 krooni asemel 10 000 krooni - toim.)

Kas samasugune trend jätkub ka sel aastal?

Kiiret laenu kasvu soodustasid eelmisel aastal väga madalad intressid, tugev majanduskasv, tööpuuduse alanemine, aktiivne kinnisvaraturg ning suur tulevikuoptimism laenuvõtjate seas.

Nende tegurite edasine paranemine sel aastal on vähetõenäoline. Näiteks Euroopa intressid hakkasid eelmise aasta lõpukuudel juba kasvama ning intresside suurenemist oodatakse ka sellelt aastalt. Ka on eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali 10 protsenti ületav majanduskasv selgelt suurem, kui keskpikal perioodil võiks eeldada.

Pigem võiks eraisikute laenude kasv jääda eelmise aastaga võrreldavasse suurusjärku või olla sellest väiksem, ulatudes 17-20 miljardi kroonini, mis teeks aasta kasvuks 30-35%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:45
Otsi:

Ava täpsem otsing