Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühispangal jäi veidi miljardist puudu
"Meie põhitegevused ehk pangandus ja liising näitasid ühtlast arengut, kusjuures kasumi kasvu toetas äärmiselt hea laenu- ja liisinguportfelli kvaliteet," ütles SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee eile tulemusi kommenteerides. "Uuematel ärivaldkondadel, nagu varahaldus ja elukindlustus, oli väga tugev kasvuaasta ja need omavad järjest suuremat mõju SEB Eesti Ühispanga grupi kogukasumile."
Altvee sõnul oli eelmine aasta majanduslikult edukas kogu Eesti jaoks ning tormilist majanduskasvu ergutas kiire laenukasv pangandussektoris. Pangandussektori koondportfelli suhe sisemajanduse koguprodukti jääb aga Altvee sõnul Euroopa keskmisele veel oluliselt alla, mis näitab, et laenukasvu jätkumiseks on veel piisavalt ruumi.
Möödunud suvest alates on kogu SEB grupi Ida-Euroopa fondide ekspertkeskus Tallinnas. "Sellega on meie varahaldus Baltimaade suurim, meie hallata on 14 miljardit krooni," tundis Altvee uhkust.
Selle aasta kasumiprognoosi jättis Altvee enda teada, kuid lisas siiski, et näeb laenude kasvu jätkumist, ehkki mitte nii kiiret kui mullu.
"Meie jaoks oli suur üllatus, et kaua oodatud areng säästuturul hakkas väga kiiresti toimima," ütles SEB Eesti Ühispanga kommertspanganduse valdkonna juht Lembit Kitter. Arvud näitavad, et rahvas on tõepoolest säästma hakanud - kogumiskindlustuse omanike juurdekasv 34,4%, investeerimisfondi omanike juurdekasv 65%, pensionitoodete klientide juurdekasv 21,2%, väärtpaberiklientide juurdekasv 23,4%.
Laenudest rääkides ütles Kitter, et laenuturg kasvab ka sel aastal edasi ning kinnisvarahindade langust ei ole näha. Ka intressimäärad on Kitteri arvates sel aastal veel jätkuvalt madalad, kasvades aastaga maksimaalselt poole protsendipunkti võrra.
"Eraisikute laenuportfelli maht kasvab 50%, tehingute arv aga 20%," ütles Kitter, kelle sõnul kerkivad kinnisvara hinnad maakondades. "Eriti elamuehituskruntide ja maa hinnad."
Kitteri sõnul kasvas eluasemelaenude keskmine lõppintress Ühispangas mullu 0,4%, tõustes aasta lõpuks 3,2 protsendini, eelkõige oli tegemist 6 kuu Euribori kasvuga 2,1 protsendilt 2,5 protsendile.
Käesolevaks aastaks ennustas Kitter nii laenamise kui ka säästmise kasvamist.
Krediidipank teenis möödunud aastal oma 14 tegevusaasta parima kasumi, 47,6 miljonit krooni. Hansapank ja Sampo Pank avaldavad oma tulemused järgmisel kolmapäeval, Nordea Pank veel nädala võrra hiljem.