Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koopia- ja originaalravimid toimivad võrdselt

Geneerilised ravimid sisaldavad täpselt sama toimeainet, mis originaalravimidki, kuid nende valmistamise tehnoloogia ja abiained võivad olla teised. Kui igapäevaselt kasutatakse odavamate ravimite kohta väljendit koopiaravim, siis tegelikult tähendab see seda, et koopiaravim on täpselt sama, mis originaal, nii toimeaines, abiainetes kui tehnoloogias.

Geneerilised ravimid on odavamad just valmistamise tehnoloogia tõttu ning kuna nende tootjad ei pea investeerima ravimi väljatöötamisse, vaid ainult tootma. Originaalravimite tootjad tegelevad ka ravimite väljatöötamisega, mis muutub iga aastaga järjest kulukamaks, sest nõuded ravimite raviomadustele kasvavad.

Geneeriliste ravimite tootja PAS Grindeks Eesti filiaali esindaja Karmo Kalda sõnul on koopiaravimid sama kvaliteetsed kui originaalid, sest kõik ravimid on läbinud kontrolli.

Kalda kinnitas, et ka patsiendid ise ei tee vahet, kas tegemist on originaal- või geneerilise ravimiga. Kui ravimeid korrektselt manustada, siis on ka tulemus ootuspärane. "Ravimite puhul on mõju ka individuaalne, mis ühele sobib, ei pruugi teisele sobida. Õige ravimi leiabki proovimise teel," ütles Kalda.

Euroopa suurima originaalravimite tootja Sanofi-Aventis Eesti osakonna avalike suhete juhi Toomas Zuppingu väitel on originaal- ja geneeriliste ravimite kõige suuremaks erinevuseks nende vanus - originaalravimid on üldiselt innovatiivsed, geneerilised aga vähemalt 20 aastat vanad. Uue ravimi saab registreerida ehk turule tuua ainult juhul, kui sellel on olemasoleva analoogse ravimiga võrreldes eeliseid.

"Teise toimeainega ravimit, mis avaldab samasugust mõju kui juba olemasolev ravim, ei registreerita. Boonusteks võivad uue ravimi puhul olla näiteks vähem kõrvaltoimeid, lühem ravikuur, süstitava ravimi asendamine suukaudsega," selgitas Zupping.

Eestis ei saa uued originaalravimid tihti soodusnimekirja ning kui riik neid ei kompenseeri, siis inimesed lihtsalt ei jõua neid osta. "Innovatiivsete ravimite puhul polegi mõeldud, et inimene ise peaks need oma rahakotist täies ulatuses kinni maksma. Kui uus ravim aitab hoida inimest töövõimelisena ja ära hoida hilisemaid märksa kulukamalt ravitavaid tüsistusi, peaks riik osa hinnast kompenseerima," sõnas Zupping.

"Tegelikult ei olegi uutel ravimitel odavamaid geneerilisi analooge, sest originaalravimid peavad enne kümme aastat turul olema, kui saab geneerilisi tootma hakata," lisas ta. Analoogid on vaid vanadel originaalravimitel.

Laagri Tervisekeskuse perearst Mati Kongo soovitas julgelt patsientidele nii originaalravimeid kui ka koopiaid, sest erinevus on neil ainult abiainetes, mis ei mõjutada toimeainet, koostist ega tõsta annuse mõju. "Aga ometigi ütleb osa patsiente, et ravimid mõjuvad erinevalt," tõdes Kongo.

Abiaineteks võivad olla tärklis, glükoos või mitmesugused valgulised koostisosad, mis doktor Kongo sõnul võivadki teinekord allergiaid tekitada, kuigi selle tõenäosus on suhteliselt väike. Kongo arvates võib ravimite kõrvalmõjude puhul olla põhjus patsiendi mõtlemises. "Kui endale sisendada, et see ravim ei sobi ja mõjub pahasti, siis see mõjubki nii, ehkki toimeaine on ju tegelikult sama," ütles Kongo.

Kongo andmetel ostetakse südame- ja vererõhuhaiguste originaal- ja geneerilisi ravimeid peaaegu võrdselt, originaalravimeid pisut rohkem. "Paljud kasutavad ühte ravimit elu lõpuni, kui see talle sobib, siis ta ei soovigi seda vahetada. Kui rahakott vähegi kannatab, ei peaks otsima odavamaid alternatiive, sest tervise pealt kokku hoida küll ei maksaks," rääkis Kongo.

Magdaleena haigla apteekri Epp Rätsniku sõnul ostavad patsiendid nii originaal- kui ka geneerilisi ravimeid sõltuvalt sellest, kuidas üks või teine konkreetne ravim neile mõjub. Kui varem tarvitatud ravimiga probleeme pole, siis ei kiputa seda ka vahetama. Samuti on oluline ka ravimi hind. Kui ravimite maksumus hakkab aga ületama rahalisi võimalusi, siis valitakse ravim ikka hinna järgi.

Rapla Pereapteegi juhataja Liina Turro väitel ei ole ta küll konkreetset statistikat teinud, kuid üldmulje põhjal ostavad patsiendid originaal- ja geneerilisi ravimeid enam-vähem võrdselt. Ravimite sobivus on individuaalne. Küll on ravimite ostmises toimunud väike muutus - inimesed on hakanud proovima ka odavamaid ravimeid.