Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Patsiendil tasub ravimi kõrvaltoimest teavitada oma raviarsti
Eestis on arstidel kohustus teatada ravimite kõrvaltoimest ravimiametisse. Mullu saadeti ravimiametile 106 kõrvaltoime teatist.
Patsient, märgates kodutingimustes oma tervislikus seisundis ebasoodsaid muutusi seoses ravimiga, peaks sellest alati teavitama arsti.
Enne ravimi turuletoomist viiakse läbi kliinilised uuringud, kuid siis on ravimit manustavate patsientide hulk piiratud ja seda kasutatakse teistsugustes tingimustes, kui tavapraktikas. Seetõttu ei pruugi tõsised harvaesinevad kõrvaltoimed ja ka ravimite koostoimed kliiniliste uuringute käigus avalduda. See on põhjuseks, miks arstidele on tekkinud kõrvalmõjudest ravimiametile teavitamine kohustuslik.
Ravimiamet edastab kõrvaltoimete teatised vastava ravimi müügiloa hoidjale, kes peab pärast perioodiliselt hindama ravimiga seotud ohutust, koostama perioodilise ohutusaruande. Aruanne sisaldab turustamisjärgselt ilmnenud kõrvaltoimeid ning müügiloa hoidja poolt koostatud hinnangut ning see esitatakse hindamiseks ka ravimiametile. Kui hindamisel selgub, et arstide poolt teatatud kõrvaltoimed on seotud ravimiga, lisatakse see info arstile mõeldud ravimi omaduste kokkuvõttesse ja patsiendile mõeldud ravimi pakendisse infolehte.
Ravimiametile saadetud teatistest on sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks allergilised reaktsioonid. Ravimiamet hindab saabunud teatist ning vajadusel küsib lisainfot. Kõik saabunud teatised edastatakse ka Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ning tõsised kõrvaltoime teatised Euroopa ravimiametile (EMEA).
Teatisi käsitletakse kui arsti kahtlust, et ravimi ja kõrvaltoime vahel võib olla seos. Sageli ei ole teatise alusel põhjuslikku seost võimalik tõestada ja vajalik võib olla põhjalikum juhtumi analüüs. Teatisest ei tehta administratiiveid ega juriidilisi järeldusi. Andmeid patsiendi ja arsti identifitseerimiseks ei anta edasi kolmandatele isikutele ning need ei kuulu avaldamisele.