Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vajadus hoolduse järele suureneb

    Järjest kiirenev elutempo on pannud paljud perekonnad seisma probleemi ette - perekonna eakas vajab suuremat hooldust, kui perekond pakkuda suudab. Eriti raske on olukord siis, kui eakas vajab ööpäevaringset hooldust, mida perekond tihti ei võimalda.
    Üheks võimaluseks ka väljaspool kodu liikuvatele eakatele on käia hooldekodu päevakeskuses, mis annab eakatele võimaluse suhelda omavanustega. See sobib nii üksielavatele eakatele kui ka laste juures elavatele inimestele, sest nii on perekonna vanim elanik hõivatud endale meeldivate tegevustega, kuni ülejäänud pererahvas päeval tööl on.
    Üksi elavatele eakatele, kes enamasti saavad kodusiseselt hakkama, kuid kellel on väljaspool kodu liikumine raskendatud, on mõeldud avahooldusteenus. Sel juhul käib hooldaja eaka juures paar korda nädalas abiks, toob talle poest süüa ja ravimeid, suhtleb arstidega ning abistab raskemates kodutöödes.
    "Samas on hooldatava iseseisvuse säilitamiseks väga oluline, et hooldaja ei teeks tema eest kõike ära. Kui inimene on kogu elu oma tööde ja tegemistega ilusti hakkama saanud, siis selle iseseisvuse korraga äravõtmine ei mõju hästi," rääkis Pärnu vanurite hoolekande keskuse juhataja Hille Volberg.
    Hooldusteenuste valik on erinev ka piirkonniti, sõltuvalt sellest, kui tähtsaks on omavalitsus pidanud sotsiaalhoolekandeteenuseid, konkreetse piirkonna eakate vajadustest ja võimalustest.
    Eaka hooldekodusse paigutamise käik on iga hooldatava puhul erinev, sest hooldekodu koht on üpris kallis ning tihtilugu tuleb oodata ka järjekorras. Üldine põhjus on selge - vajatakse suuremat hooldust kui see on võimalik avahooldusel.
    Mõningatel juhtudel tuuakse eakas hooldekodusse ka otse haiglast, kui kodus hooldamine ei ole võimalik. "Alati tuleb meeles pidada, et inimene, kes taotleb hooldekodusse kohta, oleks täiesti teadlik sellest, kuhu ja mida ta taotleb. Ta peab mõistma, et see ei ole sanatoorium ega haigla, kuhu minnakse vaid korraks," ütles Volberg.
    Sügiseti on hooldekodu kohasoovijate hulk suurem kui kevadel, sest soojal ajal on vanuritel kergem kodus hakkama saada - ei ole vaja puid tassida-lõhkuda ega ahju kütta, väljas pole libe ning ka pimedat aega on väga vähe. Sügisel, pimeda tulekuga, ei julge vanainimene tihtilugu toast välja minna, ning ka talvine libedus on ohtlik, samas vajavad eluruumid kütmist. Vajadus sellise ajutise teenuse järele on mõistetav nii Hille Volbergi kui ka Rapla hooldekeskuse hoolekande peaspetsialist Mai Einama arvates.
    Einama sõnul on väga oluline, et inimene teaks, kuhu oma probleemiga pöörduda, ning kinnitab, et üldjuhul inimesed seda siiski teavad. "Tähtis on ka oma naabrimemmel-taadil silm peal hoida, ehk on neil abi vaja. Õnneks on sellist üksteisest hoolimist näha, nii lähedaste kui ka tuttavate suhtes," rõhutas Einama.
    Hooldekodudes korraldatakse tihti erinevaid üritusi, kokkusaamisi, millegi tähistamisi, et tuua välismaailma ka hooldekodu elanikeni. "Teeme omalt poolt kõik, et hooldatavatel oleks kodusem tunne, säiliks võimalikult tugev kontakt välismaailmaga, ja on näha, et sellised kultuuriüritused mõjuvad kõigile hästi," lisas Einama.
    Eestis on nõudlus hooldekodude kohtade järele suurenenud, mõnes piirkonnas rohkem, teises vähem. Samuti erinevad piirkonniti teenuste hinnad ja valik.
    Hooldeteenuste müümine on kujunenud omaette äriks. "Erahooldekodusid on Eestisse juba tekkinud ning see on väga tervitatav, kui neis on tagatud vastavad tingimused," rääkis Rapla valla sotsiaalnõunik Inna Tamm. "Omavalitsused võib-olla ei jõua nii pea selliste kohandatud sotsiaalkorterite või pansionaadi tüüpi hooldekodudeni, aga erasektor on näinud seda vajadust, nišši ja tarbijat. See on ühiskonna arengu tulemus ning me ei näe selles midagi halba," selgitas Tamm.
    Jõõpre vanurite kodu juhataja Laine Kuusi sõnul on vajadus hooldekodu kohtade järele suur, nende majja on hetkel vabu kohti ootamas 4-5 inimest. Erahooldekodude lisandumine oleks üks lahendus, et võimaldada kõigile soovijatele hooldekodukoht. Pikim järjekord hooldekodusse on hetkel kakskümmend inimest.
    Erahooldekodu Kursana Merivälja pansionaadi direktori Ülar Uusküla sõnul on probleemiks riigi osalematus eakate hoolduses. "Praegu on kõik reguleeritud perekonnaseadusega milles hoolekanne on veeretatud omavalitsuse ja perekonna kohustuseks," tõdes Uusküla, kes on seisukohal, et kui inimene on eluaeg tööd teinud ja sotsiaalmaksu maksnud, võiks riik toetada tema heaolu ja hooldust pensionieas. "Sellele oleks riik pidanud mõtlema juba ammu enne, kui hooldekodukohtade probleem niivõrd suureks kasvas, sest meie elanikkond vananeb väga kiiresti," ütles ta. Samuti peaks riik kehtestama Eestis ühtsed hooldusstandardid, et ühtlustada teenuste kvaliteeti ja personali väljaõpet. Uusküla sõnul ei saa hooldekoduteenuste hinnad kunagi võrdsed olla, sest kulutused majade ülalpidamiseks on igas hooldekodus isesugused, samuti erineb teenuste valik.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kallis kakao paneb šokolaaditootjad hinda tõstma. Eesti ettevõtja rajab Costa Ricasse istanduse
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.