Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aasta lõpul käis tihe rebimine uute apteekide loomisel

Krista Taim 13. veebruar 2006, 00:00

Uue ravimiseaduse järgi võib uusi apteeke rajada piirkonda, kus on vähemalt 3000 inimest ja apteegid ei tohi olla üksteisele lähemal kui 500 meetrit. Seadus tagasiulatuvalt ei mõju ja olemasolevatele apteekidele piirangud ei kehti.

Apteegi ettevõtlust piiravat olukorda üritasid mitmed apteegiketid päästa sellega, et kiirendasid apteekide avamist ja esitasid veel aasta lõpul tegevuslitsentsi taotlusi. Läinud aasta viimastel kuudel esitati ravimiametile üle 40 uue apteegi avamise taotluse. Tegevuslube anti välja viimasel kolmel kuul 39.

Ravimite hulgimüügifirma Tamro ostis jaanuaris üheksa apteeki ja esitas ka eelmise aasta detsembris mõned tegevuslubade saamise taotlused, kasvatades apteekide arvu 45ni. Tamro Eesti tegevdirektor Tarvo Vaasa sõnul on uus seadus vastu igasugusele loogikale ja piirab vaba ettevõtlust ja konkurentsi. "Pean praegust olukorda ebanormaalseks ja vaba ettevõtluse piiramiseks. Ka Euroopa Liiduga seonduvates dokumentides on sätted, kus vaadatakse igasugusele konkurentsi piiramisele viltu või pigem on see lausa lubamatu," sõnas Vaasa.

Vaasa toob näiteks kaubanduskeskused, kus inimesed on harjunud saama kõik kaubad ja teenused kompleksselt. Uue kaubanduskeskuse tekkides pole aga sinna võimalik teha apteeki, sest seda piirab elanike arv. Erandiks on veel vaid Narva.

"Mispärast enne seaduse jõustumist tehti palju apteeke? Et oleks võimalus edasi liikuda," põhjendas Vaasa. Ta vihjab sättele, mis lubab liikuda 500 meetri raadiuses ühest kohast teise. "Mõnigi nutikam, teades, kuidas asjad arenevad, tegi apteegi mõnda x kohta plaaniga, et kui mõni kaubanduskeskus valmib või tekib soodne situatsioon, saab edasi liikuda," rääkis Vaasa.

Üks viimase hetke suurematest laienejatest oli Apteek 5+ kett. "Oli teada, et selline piirang tuleb ja see kiirendas meie investeeringuplaane. Tegime aasta lõpul kiire laienemise, kümnelt kolmekümne viiele," rääkis Apteek 5+ omanik Meelis Mäeots. Tulevikku vaadates näeb Mäeots siiski võimalust veel apteegiketti laiendada kas piirkondadesse, kus seda elanike arv lubab või teisi endaga liites. "Tartusse enam uut apteeki teha ei saa, seal on kõik kinni, aga Tallinna veel kannataks, kuigi mitte kesklinna," sõnas ta.

2004. aastal Eesti turule tulnud Soome apteegiketi Ülikooli Apteegi OÜ tegevjuhi Tiia Hageli sõnul on kuue Partneri apteegi rajamisega eesmärk Eesti turul saavutatud. "Kui muidu oleksime avanud pooles aastas ühe apteegi, siis nüüd tegime möödunud aasta lõpul iga kuu ühe," sõnas Hagel.

Laienemist kiirendas ka Euroapteegi kett. Aasta lõpul esitati kuue apteegi avamise taotlus, mis ka rahuldati. Seega on põhi- ja haruapteekide arv praegu kokku 18. Peaproviisor Eve Kaare sõnul praegu uusi rohkem ei avata.

Viru keskuses asuva Ülikooli apteegi juhataja Reet Tenga sõnul sundis muudatus neidki aasta lõpul lube taotlema. Märtsis avatakse apteek Narvas ja sel kuul Kuressaares. Seega jääb ketti kuuluvate apteekide arv alla kümne.

Ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Hille Kase sõnul suurenes detsembris järsult linnades apteegi tegevusluba omavate müügikohtade arv. Valdav osa tegevuslubadest taotleti Tallinna, seejärel Tartusse ja Ida-Virumaale. Maal sooviti viimase kolme kuu jooksul avada vaid 2 apteeki (Viimsisse ja Märjamaale).

"Piirangu kehtestamisel eesmärgiks seatud ravimite kättesaadavuse paranemine maal ei ole teoks saanud," tõdes Kask. Tema sõnul ei toeta ka hüppelist apteekide arvu suurenemist kvalifitseeritud personali kättesaadavus. Proviisoreid ja farmatseute lihtsalt ei jätku.

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Vendla sõnul oleks tulnud taolised piirangud kehtestada juba kümme aastat tagasi, sest praegune olukord on käest ära lastud. Linnades on apteeke liiga tihedalt ja proviisoreid napib.

"Meie liit on aastaid olnud seisukohal, et reguleerivaid seadusi on vaja. Kogu maailmas on reguleeritud nii arstiabi- kui apteegiteenus ja sellega on tagatud ratsionaalsus," sõnas Vendla.

Eesti on esirinnas oma apteekide arvu poolest elanike arvu kohta, küll aga kahtleb Vendla, kas ka apteekide arv on ka parandanud kõigi jaoks ravimite kättesaadavust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing