Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paljud firmad on enda tööjõupuuduses ise süüdi

Merike Lees 13. veebruar 2006, 00:00

Personalipunkt Extra OÜ tegevdirektor Herdis Ojasu sõnul on neil kliendile töötajaid otsides pahatihti selgunud, et probleem ei ole tegelikult mitte see, et inimesi pole, vaid hoopis see, et konkreetsesse ettevõttesse ei taha keegi tööle minna, sest ettevõttel endal on probleemid.

Probleemid, mis tööjõupuuduse ettevõtte jaoks tekitavad, on eelkõige madalapalgaline või ebapopulaarne amet, kehvad töötingimused ja firma halb imago.

"Ja siis me lööme silmad maha, ütleme, et piinlik küll, aga need probleemid on teis endis," rääkis Ojasu Äripäeva seminaril "SOS tööjõuturul. Kuidas värvata tööjõudu". "Tihti öeldakse meile seepeale, et uks on seal, minge õpetage kedagi teist, aga kuu aja pärast, kui nad on teised firmad läbi proovinud ja tulemus on sama, helistavad nad meile tagasi."

Sageli tingib tööjõu nälja ettevõtte logistiliselt halb asukoht ja kehvad töötingimused - tehas asub linnast väljas, töö käib kolmes vahetuses, liini kohal ripub üks nõrk pirn, ümberringi on müra - väga raske on sinna töötajaid saada, rääkis Ojasu. Samasugused väljavaated töötajat leida on halva imagoga ettevõttesse.

"Värbamine on müük, töötaja valib tööandjat," ütles CVO Groupi juhatuse liige Agu Vahur. "Tuleb mõelda, mida pakkuda, mis meeldib inimestele. Tööandja imago loomine on turundustegevus, samuti lubadused konkreetse töö osas ja tööpakkumiskuulutus firma reklaam," rääkis ta.

Vahuri sõnul on üks asi, mis kindlasti ei müü, ettevõtte arrogantsus. Selle all pidas ta silmas näiteks töökuulutust, kus rõhutakse firma suurusele ja majandusedule, unustades ära inimese ja tema huvi. "Inimene otsib paindliku tööaega ja head seltskonda," selgitas Vahur.

Tarkvaraarendaja Webmedia Eesti tegevjuhi Taavi Kotka sõnul ei ole nende töövestlustel raha enam peateema, sest eeldatakse, et see on niikuinii suur - nende firmas 15 000 krooni netos - jutt käib muudest tingimustest. Samas, kui töötaja tuleb end ise pakkuma, siis tuleks ta Kotka sõnul kohe letti võtta, sest muidu liigub ta konkurendi juurde.

"Ei ole olemas halba töötajat - on halb juhtimine," selgitas Kotka. Selleks, et töötaja elaks firmasse sisse, tuleb temaga tööd teha ning Webmedia on selleks leiutanud tuutorite süsteemi - uus töötaja saab endale vanemast kolleegist tuutori, kes vahetub vastavalt töötaja arengutasemele.

Sama arvamust jagas ka paarkümmend aastat meeskonna juhtimisega tegelnud korvpallitreener Andres Sõber. "Meil on töötajaid küll, kuid kaader on kehv, töötajatega suhtlemine on väga nõrk," lausus Sõber. "Kui oled hea juht, leiad raudselt endale 10 töötajat, küsimus on, kuidas sa oskad neid hoida. Kui oled halb juht, läheb su töötaja esimese laevaga Soome."

Agu Vahur nentis, et ilmselt tuleb ettevõtetel rakendada erinevaid poliitikaid oma töötajate suhtes, et tunnustust leiaks nii primadonnad kui ka nende taustategijad - polariseerumine on tuleviku märksõna.

Ojasu prognoosis, et pärast esimest maid, kui lõpeb tööjõu vaba liikumise ülemineku periood Euroopa Liidus, lahkub Eestist veel hulk töötajaid.

"Meil on nõuka-aeg selja taga ja inimesel ei ole kopsakat pangaarvet, mistõttu ta läheb sinna, kus makstakse rohkem," põhjendas Ojasu.

Samas avaldas Ojasu ka arvamust, et osa neist kevadel lahkunuist on pettunult sügiseks tagasi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing