Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigile kuuluva jäätmetehase haisev plaan

Harry Tuul 14. veebruar 2006, 00:00

Eelnõu on välja töötatud ja tuleb Väike-Maarja vallavolikogus arutusele veebruari lõpus. Poolteise tegutsemisaasta jooksul on ligi 100 miljonit krooni maksnud tehast saatnud pidev keskkonnareostuse oht, alates liiga lühikesest korstnast levivast haisvast suitsust kuni põhjavee reostamiseni.

Kargel talvehommikul tehase hoovi sõites on vaikne. Jäätmeid vedavaid autosid ei paista, lähemad elamud asuvad paari kilomeetri kaugusel. Tehase ümber pole haisu tunda, kuigi möödunud aastal esitati ligi 60 sellekohast kaebust. Miski ei reeda, et tegemist on ettevõttega, mida kohalikud kutsuvad raipetehaseks.

Veidi varem räägib murelik talunik Hanno Tamm oma kodumajas, kuhu tehas üle laia välja kätte paistab, et ta ei mõista, miks ehitati jäätmetehas pühale Ebavere mäele. Tegu on iidse hiiemäega, kus Läti Henriku kirjapandu järgi sündis saarlaste jumal Tharapita. Tamm on solvunud ja kasutab korduvalt sõnu "raipetehas" ja "püha mägi".

Tamme sõnul on tehasel vähemalt kaks probleemi: hais, mis levib tehase poolt koos tuulega, ja reovesi, mis saastab veekogusid. "Kõige kohutavam on see, et siit algab Põltsamaa jõgi," ütleb Tamm. Tema sõnul on jõest kadunud kõik koprad. "Muud soovi meil ei ole, kui et tehas korralikult tööle hakkaks," hõikab Tamm veel lävelt ajakirjanikele järele. "Selleks tuleb tehase ehitus viia ettenähtud lõpuni."

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo keskkonnanõuete leevendamises probleemi ei näe. Tuiksoo sõnul on tehas täitnud kõik kohaliku omavalitsuse mõistlikud ja asjakohased nõudmised ning seega ei tohiks olla põhimõttelisi takistusi tehasele alalise kasutusloa väljaandmiseks. "Tehase parameetrid, sealhulgas ka õhupuhtuse tagamise osas, vastavad ELi kõige kõrgematele nõuetele," lisab ta.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärve sõnul on tehase suurim mure olnud seadmete kehv töökindlus. "Kui rikkeid ei ole, ei ole ka haisu," ütleb Lainjärv. "Eelmise aasta alguses oli palju rikkeid ja kaebusi, aga nüüd on olukord järk-järgult paranenud." Seetõttu ei ole Lainjärv detailplaneeringu muutmise vastu.

Väike-Maarja keskkonnanõuniku Leie Arula sõnul olid eelmise aasta kaebused põhjendatud vaid 5-6 korral, mil tuvastati õhupuhastussüsteemi rike või elektrikatkestus. Umbes pooled kaebused esitati suvel. Vahel on jäätmetehase lõhn segamini aetud laudalõhnaga. "Väike-Maarja aleviku ümber on kolm suurt lehmalauta, kus käib tavaline põllumajandustootmine, ja sellega kaasas käiv lõhn on paratamatus," ütleb Arula. Siiski võib ebasoodsates ilmastikutingimustes Arula hinnangul jäätmetehasest lühiajaliselt levida ebameeldivat lõhna.

Jäätmetehase juhi Peeter Maspanovi hinnangul ei ole praegu kehtiva detailplaneeringu nõuded põhjendatud. "Vahepeal on tulnud uus tehnoloogia ja uued seadmed," selgitab Maspanov oma kabinetis. Tema sõnul sooviti planeeringut muuta veel Ivo Vääri juhtimise ajal 2003. aastal. Maspanov nõustub, et probleeme ja rikkeid on olnud, kuid neist õpiti ja vead parandati. "Suuri vigu ja takistusi tehase töös aastaga ei ilmnenud," lisab ta.

Väike-Maarja volikogu esimehe Hans Kruusamägi sõnul algatati detailplaneeringu muutmine eelmise aasta lõpus Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi taotluse põhjal. Värskelt ametisse saanud põlise põllumehe Kruusamägi arvates võib volikogu kinnitada muudatused juba järgmisel istungil, mis toimub veebruari lõpus.

"Kui eksperdid on pakkunud alternatiivi ja parema lahenduse, siis ma ei näe põhjust, miks mitte rahuldada detailplaneeringu muudatused," lisab ta. Kruusamägi sõnul võidakse tehas koguni sulgeda, kui muudatusi ei kinnitata.

Muutmise kavale on vastu volikogu liige Indrek Kesküla, kes peab kogu protsessi imelikuks, sest ei arvesta avalikkusega. Tema sõnul lisati just avalikul detailplaneeringu arutelul mitu tingimust, mida nüüd muuta soovitakse. Kesküla hinnangul väheneb detailplaneeringu täitmisega kindlasti keskkonna kahjustamine.

Kesküla lisas, et sisuliselt töötab tehas juba teist aastat ebaseaduslikult katsekäitlemise alusel.

Jäätmetehasel puudub siiani keskkonna kompleksluba. Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse spetsialisti Urmas Tiileni sõnul kehtib kompleksloa asemel erisaasteluba, mis kaotab kehtivuse 1. juulil. "Edasist pikendamist meie poolt ei tule," teatas Tiilen.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärve sõnul ei saa nad enne keskkonna kompleksluba väljastada, kui omavalitsus on sisse viinud tehase detailplaneeringu muudatused ja väljastanud kasutusloa.

Kompleksloa puudumine teeb muret ka keskkonnainspektsioonile, sest ei võimalda jälgida täpselt seatud keskkonnanõuete täitmist.

Loomsete jäätmete käitlemise tehase seadmed osteti 2003. aastal Phare projekti raames Saksa ettevõttelt UMAG Technologie GmbH.

Kuna seadmed ei töötanud korralikult, tellis rahandusministeerium tehnilise ekspertiisi Tallinna Tehnikaülikoolist. Ministeerium teavitas UMAGi ekspertiisi tulemustest ning palus pikendada finantsgarantiide tähtaegu. UMAG ei olnud sellega nõus ja seetõttu esitas ministeerium 7,95 miljoni kroonise nõude garantiide väljalunastamiseks.

Garantiid väljastanud Saksa pank DZ Bank AG keeldus aga väljamaksmisest ja oma otsuse põhjendamisest.

Kohtueelses vaidluses esindab rahandusministeeriumi kohalik jurist. Seadmete tarnelepingu kogumaht oli 3,66 miljonit eurot.

"Väike-Maarja jäätmetehase saaga on omaette kurb lugu, mis näitab riigihanke kitsaskohti," ütles endine põllumajandusminister Ivari Padar. Tema sõnul ei pruugi odavaim lahendus olla kõige parem.

Just Padari põllumajandusministriks oleku ajal otsustati jäätmetehase rajamine. Tema hinnangul on hea ja tervitatav, kui tehnoloogia täiustamisel ja lisainvesteeringutega saab tehast parandada, kuid arvestada tuleb ka kohaliku rahva rahuloluga. "Selge see, et Väike-Maarja rahvas ei pea kannatama," lausus Padar.

Põllumajandusministeerium suhtub planeeringu muutmisesse hästi. Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuuse sõnul on detailplaneeringu muutmine põhjendatud.

"Detailplaneering kehtis tehase ehitamise planeerimisest alates, vahepeal aga arenes edasi tehnika, mis võimaldas mõningate tunduvalt kaasaegsemate tehnoloogiliste vahendite rakendamist," ütles Kuusk.

Kuuse kinnitusel ei ole tehasele ega riigile täiendavaid kulutusi ette näha, kuna detailplaneering viiakse vastavusse juba olemasoleva tehasega. Ka detailplaneeringu muutmata jätmise korral ei tule riigile otseseid kulutusi, sest kehtiva detailplaneeringuga vastavusse viimiseks tuleks demonteerida termooksüdeerija ja asendada see 90meetrise korstnaga. "Kulud saaksid kaetud termooksüdeerija realiseerimise kuludest," selgitas Kuusk.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing