Ülegabariidilise veose eriloa hankimiseks kulub palju aega

Urvika Palts 14. veebruar 2006, 00:00

Suuremõõtmelisi ja raskekaalulisi veoseid võib vedada ainult tee omanikult saadud veoloa olemasolul.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Raivo Juhka selgitas Äripäevale: "Eriluba väljastatakse ainult juhul, kui veost ei ole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga või kui veose vedu osade kaupa on keerukas ja ülikulukas."

Eriloa saamiseks tuleb esitada taotlus tee omanikule. Mida hiljem taotlus esitada, seda kallimaks kujuneb veoloa maksumus.

Riigimaantee kasutamiseks on eriloa väljaandmise eelduseks veotee teiste teeomanike väljaantud kooskõlastused ehk taotlemist tuleb alustada väiksemate teede omanikest. Välisriigi taotlejale hangib eriloa kõik kooskõlastused maanteeamet.

Eriloa hind kujuneb eriloa vormistamise tasust (sada krooni) ning suurima lubatud mõõtme ja kaalu ületamise tasust. Eestis arvestatakse eriloa tasu kahe või enama mõõdu ületamise korral ainult suurima tasumääraga mõõdu ületamise eest. "Kiirendatud korras eriloa vormistamisel suureneb tasu kolmekordselt, kui taotlus vormistatakse 8-16 töötunni jooksul, viiekordselt, kui 2-8 töötunni jooksul ja kaheksakordselt, kui kahe töötunni jooksul," teatas Juhka.

Eriluba on oluline ka tee omaniku seisukohalt. Suuremõõtmelised ja raskekaalulised veosed võivad lõhkuda sildu, viadukte, elektriliine, metsateid. Vedaja peab arvestama tee ääres ja kohal olevaid rajatisi ning vajadusel valdaja nõusolekul näiteks sideliine tõstma.

Eriluba kehtib kindlale veoteele ja kaubale. Raivo Juhka teatab, et veotee muutuse korral tuleb luba ümber vormistada.

Juhul, kui vedaja loobub eriveost ning tagastab eriloa enne plaanitud vedu, saab loa taotleja 50% eritasust tagasi. Loa vormistamise tasu ei tagastata. Veoluba saab muuta juhul, kui loa väljastajale muudatustest varakult teada anda. "Oleme püüdnud taotleja poolt enne vedu tehtud muudatusi arvesse võtta ja taotleja õigeaegselt tehtud korrektsioone veoloa vormistamisel arvestada," tunnistab Juhka.

Suurveose mõõtmetest olenevalt peab kasutama saateautosid ja reguleerijaid. Näiteks viie kuni kuue meetri laiuse ja 30 meetri pikkusel veosel peab olema üks reguleerija, ees kaks ja taga üks vilkuritega saateauto. Transpordi maksumus sellevõrra jällegi suureneb.

Veokeeld kehtib suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele, mida on võimalik mitmes osas transportida.

Vee- ja kanalisatsiooniseadmete tootmisega tegeleva ettevõtte AS Veeseadmed logistiku Kersti Olmi sõnul on oluline edastada täpsed kauba mõõtmed transpordifirmale, kes eriluba taotleb.

"Juba kümne sentimeetri võrra eksimine võib maksma minna tuhandeid kroone lisaks sellele, et kaup seisab uue loa saamiseni," lausus Olm.

Tema kogemuste põhjal on Baltimaadest kalleimad eriload Leedus.

Erinevalt Eestist liidetakse Leedus kokku kõigi ületatud parameetrite eest võetav eritasu. Olm rõhutab, et juhul, kui ülegabariidilisele kaubale tuleb järgi kliendi auto, tuleks klienti teavitada, et hankida tuleb eriluba.

"Ei tohiks eeldada, et klient teab, et veos on ülegabariidiline," nendib Olm ning lisab: "Autojuht on see õnnetu, kes istub eriloal olevate andmete ja kauba tegelike mõõtmete lahknevuse korral niikaua piiril, kuni eriluba valmib."

Ülegabariidiliste vedudega tegeleva firma Vivarek Transport AS juhatuse liikme Ivo Vääri sõnul hangib veoloa enamasti transpordifirma.

Veoloa taotlusesse tuleb lisaks vedaja ja taotleja andmetele märkida sõiduki andmed nagu liik, mark, riiklik registreerimisnumber, sõiduki valmistajakiirus, tegelikud teljekoormused ja telgede vahekaugused. Väär juhib eriveo tellijate tähelepanu sellele, et veolubade vormistamise tähtaeg varieerub riigiti. Eestis, Soomes ja Rootsis saab loa 1-2 päevaga, Venemaal võib aega kuluda kuni kolm nädalat.

Küsimustele suurveoste kohta vastab Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse komissar Oleg Barinski-Gesjuk:

Kui suure veose korral on vaja politsei saateautot?

Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku politseiprefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel.

Kes võivad raskekaalulisi ja suuremõõtmelisi veoseid kontrollida?

Järelevalvet seaduste ja nende alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle korraldavad maanteeamet ja politseiamet ning tee omanik.

Kui suure trahvi võib saada autojuht, vedades ülegabariidilist vedu ilma eriloata?

Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega sõidukiga liiklemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk kuni 12 000 krooni. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

Millega peab arvestama ülegabariidilise kauba veo tellija, kui pole muretsetud eriluba?

Kauba veo tellija ei vastuta eriloa puudumise eest.

Mis toimub kaubaga juhul, kui auto peeti politsei poolt kinni ja selgub, et eriluba puudub?

Sõiduki juhil keelatakse sõiduki edaspidine kasutamine ja sõiduki seismiseks valitakse kõige ohutum koht. Ei ole vahet, kas tegu on Eesti või muu riigi sõidukiga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing