Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parim tulumaksusüsteem olgu Eestis

Taavi Veskimägi 15. veebruar 2006, 00:00

Kui tahame hoida stabiilset maksusüsteemi ja ennustatavat maksudistsipliini, siis on viimane aeg alustada arutelu Eesti atraktiivse ettevõtluskeskkonna säilitamise võimaluste üle pärast 2008. a lõppu. Eesti liitumisläbirääkimistel ELiga lepiti kokku üleminekuperiood ettevõtete tulumaksusüsteemi kooskõlla viimiseks nn ema- ja tütarühingu direktiiviga hiljemalt 1. jaanuariks 2009. Selle direktiivi kohaselt ei saa Eesti alates 2009. aastast välismaa emafirmadele jaotatavaid dividende maksustada.

Kuna meil ei maksustata ka ettevõtte jaotamata kasumit, kaoks välisfirmadel 2009. aastast kohustus Eestis teenitavalt tulult makse maksta. Samas on Eesti omanike ja välismaa tütarühingute erinev maksustamine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, mistõttu on paratamatu senise maksusüsteemi muutmine.

Valitsus on Austria eesistumisajal seadnud üheks prioriteediks ema-tütarühingu direktiivi muutmise algatamise. Kõik, kes vähegi asjaga kursis on, mõistavad selle eesmärgi saavutamise lootusetust. Kui komisjon isegi algataks direktiivi muutmise, siis nõukogus vajaks selle heakskiitmine ühehäälset otsust, mis on võimatu, kui arvestada näiteks Saksamaa või Prantsusmaa positsioone.

Eestil on praeguses olukorras kaks valikut. Esiteks, võime ettevõtte jaotamata kasumi jätta maksustamata ka tulevikus. See tähendab, et välisfirmad saaksid 2009. aastast oma tütarettevõtete kasumi Eestist maksustamata välja viia ning seda tulu maksustataks hoopis nende kodumaal.

Selline muudatus seaks aga turukonkurentsis oluliselt halvemasse olukorda need Eesti ettevõtjad, kes soovivad investeerida väljapoole Eestit, sest nad võivad kaotada võimaluse kasutada maksulepingute ning Euroopa direktiivide poolt pakutavaid soodustusi. Teine variant tähendaks jaotamata kasumi maksustamist. Siin on küsimus eelkõige maksumääras. Üks võimalus on panna suhteliselt kõrge maksumäär ja lubada maksustatavat kasumit eri "trikkidega" vähendada.

Teisalt saaksime pakkuda Euroopas levinud maksumääradest oluliselt madalamat nominaalset maksumäära, sest meid ei kammitse Euroopas levinud maksusoodustused.

Ilmselt oleks selles olukorras parim lahendus kehtestada efektiivne tulumaksumäär, mis oleks madalam kui meie naaberriikides. Konkreetse ettepanekuna pakun lahendust, et ettevõtete tulu maksustataks alates 2009. aastast võimalikult madala määraga (näiteks 5 protsenti) ja lisaks maksustataks väljavõetavaid dividende nende saaja põhiselt, näiteks 15 protsendiga.

Nii oleks maksumäär füüsilistele isikutele kokku 20%, mis on sama palju kui 2009. aastaks planeeritav üksikisiku tulumaks. Meie eesmärk peab olema muuta Eesti kõige atraktiivsema ettevõtluskeskkonnaga riigiks Euroopa Liidus, mille üks nurgakivi on soodne maksureþiim. Peame töötama selle nimel, et investorid kolmandatest riikidest siseneksid Euroopa siseturule, määratledes emafirmade residentsust just Eestis. Loomulikult peab uus süsteem olema soodne ka juba tegutsevatele ettevõtetele.

Mida rohkem kasumeid otsustatakse deklareerida Eestis, seda suurem on ka meie maksutulu. Riik ei pea võtma palju maksu väikestelt summadelt, vaid vähe maksu suurtelt summadelt.

Tulumaksu muutmist plaanides on oluline mõelda, kuidas käituda enne 2009. aastat teenitud kasumitega, mis on selleks ajaks jaotamata. Sisuliselt on kaks võimalust. Esiteks, jätta see raha ettevõtjatele üldse tulumaksuvabalt kätte.

Sellise lahenduse puhul ettevõtted ilmselt järgmisel kahel aastal eriti dividende ei jagaks, vaid akumuleeriks kasumi, et see nullmääraga juba pärast 2009. aastat välja võtta. Teine võimalus on säilitada perioodil 2000-2009 tekkinud kasumitele ka pärast 2009. aastat praegu kehtiv maksusüsteem. See tähendaks, et tulumaksu tuleks maksta siis, kui kasum dividendidena välja võetakse.

Kokkuvõttes oleks Eestile küll parim variant, kus saaksime ema- ja tütarühingu direktiivi sõnastust muuta, kuid selline lootus on pigem utoopiline. Seetõttu tuleks praegu keskenduda aruteludele uue lahenduse üle ja leppida kokku, kuidas käitume enne 2009. aastat teenitud, kuid jaotamata kasumite maksustamisel.

Erakondadel on selles küsimuses erinevad huvid. Loomulikult tahaks Reformierakond hoida seda teemat valimisdebattideks. Poliitilistel kaalutustel lahenduse leidmisega venitamine ei ole aga ettevõtjate suhtes aus. Kindlasti peame leidma uue lahenduse enne Riigikogu valimisi, et arutelu ei muutuks valimiskampaania osaks.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing