Savisaar astus Tallinki paati

Savisaare kabineti suure ümarlaua taha kogunesid eile transpordisektori ja Tallink Grupi arenguplaanide üle nõu pidama Tallinki juhatuse esimees Enn Pant, selle omanikfirma Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt ning Tallink Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas. Koosoleku lõpus teatas Savisaar Tallinki PR-firma poolt kokku kutsutud ajakirjanikele, et toetab igati Tallink Gruppi Silja Line'i ostjana, kuna sellest on Eesti majandusele otsene kasu. Hiljem saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja ka sama sisuga pressiteate.

"Tallink Grupp on regiooni kõige mõjukam Eesti kapitalil põhinev rahvusvaheline ettevõte," ütles Savisaar pressiteates.

Eile polnud esimene kord, kui majandusminister Eesti suurimat laevafirmat avalikult kiitis. Savisaare ja Tallinki ning selle emafirma Infortari omanike sõprust oli näha juba 2004 kevadel, mil Savisaar pidutses Tallinki meeleolukal sünnipäeval. 2005 aprillis sai Savisaar majandusministriks ning just Keskerakonna ettepanekul kirjutati koalitsioonileppesse sisse Eesti merelaevanduse toetamise klausel.

Vaid kuu aega hiljem, 2005. aasta mais unustas majandusministeerium Tallinkilt jäämurdmise eest 30 miljonit krooni sisse nõuda. Sooje suhteid tõestavad ka pildisessioonid Tallink Cityt tutvustaval foorumil ning Tallinki spaale nurgakivi panemisel osalemine.

Savisaar ütles eile, et ei näe toetuses Tallinkile midagi imelikku ega eetikavastast, kinnitades, et ministeerium ja minister toetavad igasugust ettevõtlust.

"Eetiline dilemma oleks siis, kui me jätaksime sellises olukorras firmad üksi ja abi ei osutaks," lisas Savisaar eile pärast kohtumist Tallinki esindajatega.

"Ma nimetaksin seda pigem mitte ühe firma taha asumiseks, vaid ühtse merepoliitika ajamiseks. See, et meil on olemas selline firma nagu Tallink, kes on suutnud hoida domineerivat asendit Balti merel, on minu arvates väga positiivne nähtus," ütles Savisaar.

Samas on majandusministri poolehoidu Tallinki vastu märganud tema endine erakonnakaaslane, üle-eelmine majandusminister Liina Tõnisson, kelle sõnul räägib Savisaar Tallinkist avalikkuse ees liiga palju. "Naljakas, aga ministrist on nagu saanud Tallinki pressiesindaja," ütles Tõnisson. "Mõne nurgakivi võib ju panna, kui see toimub näiteks Oraval, kus see on suur asi. Aga spaa avamine Tallinnas ei ole küll koht, kuhu majandusminister peaks minema."

Turu-uuringufirma Saar Poll juhi ja omaniku Andrus Saare hinnangul võib Savisaare poolehoiuavaldusi Tallinkile võtta kui ühe suhtekorraldusagentuuri suurt töövõitu. Teiselt poolt on tema sõnul kiiduväärne, kui Eesti kapitaliga ettevõtet toetatakse.

"Aga siin on vägagi kohukese maitse juures," kritiseeris Poll. "Ma ei näe põhjust, miks toetada just seda firmat."

Eelmine majandusminister, reformierakondlane Meelis Atonen probleemi ei näe. "Ministri ülesanne ongi majandust ergutada ja mingit ebavõrdset kohtlemist ei ole mina Savisaare puhul märganud," rääkis Atonen.

Kui mõne ministri sümpaatia hakkab ühe ettevõtte poole juba liiga palju kalduma, tuleks Ühingu Korruptsioonivaba Eesti kaasesimehe Tarmu Tammerki sõnul asja uurida: "Kes sellest kasu saab? Kas ainult abistatav firma või ka minister ise ja tema erakond?"

Päevitunud Enn Pant ei soovinud eile pärast majandusministeeriumis toimunud nõupidamist Savisaare toetust Tallinkile kommenteerida. Ain Hanschmidt kiirustas lahkuma kohe pärast kohtumise lõppu ning kommentaari ei andnud.

Tallinki meeleolukal sünnipäevapeol viibis ka Edgar Savisaar, kes nautis nähtavalt kõiki rõõme, mida Tallinki omanikud pakkusid.

Eelmise aasta aprillis Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel sõlmitud koalitsioonileppesse kirjutati Keskerakonna survel 76. punktina klausel: "Valitsusliit rakendab meetmeid võrdse konkurentsi tagamiseks Eesti ettevõtetele (sh laevandusettevõtetele) Euroopa Liidu poolt lubatud riigiabi piires."

Läinud aasta juunis kirjutas Äripäev sellest, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar oli oma käskkirjaga tühistanud veeteede ameti poolt Tallink Grupile esitatud tuletorni- ja jäämurdetasude arveid ligi 30 miljoni krooni ulatuses.

Ministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb kinnitas juunis 2005, et riik on küll kaalunud võimalust nimetatud tasud kohtu kaudu sisse nõuda, kuid on hinnanud võiduvõimalusi kesiseks.

Nüüd, veebruaris 2006 ütleb Vanamb, et nõuded on siiski kohe-kohe kohtusse minemas. Millal see kohe on, ei osanud Vanamb öelda.

Keskerakondliku linnavalitsuse korraldatud Lasnamäe arengukonverentsil tutvustati Tallink City projekti. Kohal viibinud majandusminister Edgar Savisaar ütles Punase tänava äärde 12 hektari suurusele maalapile rajatava meelelahutuskeskuse kohta, et Tallink City tähendab Eesti riigile Eesti kapitali poolt tehtavat tulevikku suunatud suurinvesteeringut, mida tuleb kaasaegses ärikeskkonnas hinnata väga kõrgelt.

"Tallinnale annab Tallink City võimaluse edukamalt konkureerida piirkonna tähtsamate pealinnadega. Loodan, et Tallink Cityst kujuneb uus Põhjamaade tõmbekeskus," ütles Savisaar.

Tallink City pindalaks on kavandatud ilma parklata 162 600 m", valmimisajaks 2010. aasta. Tallink Citysse tuleb näiteks mäesuusahall ja suusatunnel. Projekti kogumaksumus on 4-5 miljardit krooni.

Tallinki spaahotelli nurgakivi panekul naeratasid kaameratele Rooma tsentuuriote kiivrites Tallinki mehed Enn Pant, Ain Hanschmidt ja majandusminister Edgar Savisaar.

Kava kohaselt valmib 290toaline Tallinki spaahotell selle aasta detsembris. Projekti hinnanguline kogumaksumus on umbes 450 miljonit krooni. Hotelli omanik on investeerimisfirma Infortar tütarettevõte OÜ Sunbeam. Vastavalt eelkokkuleppele hakkab hotelli opereerima Tallinki tütarfirma OÜ TLG Hotell.

Eile avaldas majandusminister Savisaar toetust Tallinkile viimase plaanis osta pankroti äärel Silja Line. Kohtumisel Tallinki esindajatega oli jutuks ka vajadus laevandust riigi poolt toetada ning alandada veomakse.

Tallinki palgatud PR-firma korraldatud üritusel põhjendas Savisaar oma toetust laevafirmale vajadusega seista Eestile oluliste ettevõtete eest.

Savisaar ütles, et tuleb endale aru anda, et enamik Eestisse sattuvatest turistidest tuleb Tallinki laevadega, sellest ka toetus.

Silja Line'i ostust kohtumisel ajakirjanikega palju juttu ei olnud, pigem räägiti laevandustoetustest ning veomaksude alandamisest, et motiveerida laevu Eesti lipu all seilama.

Tallink Grupi juhtfiguuride Enn Pandi ja Ain Hanschmidti äriteel on olnud mitmeid tehinguid ja ettevõtmisi, mille eetilisuse ja vastavuse heale äritavale võib seada tugeva kahtluse alla. Toome siinkohal neist ära vaid olulisemad.

Augustis 2005 ostis Hanscmidt Pandilt 166 600 krooni eest Infortari osa, mille tegelik väärtus on ainuüksi Infortarile kuuluvaid Tallinki aktsiaid arvestades tänastes börsihindades ligi 1,38 miljardit krooni. Mehed ise põhjendasid asja Infortari uute arengutega, mida Hanschmidt tänu oma pangakogemustele suudab kiirendada. Tegelikkuses oli tegu ammu kokku lepitud osalusega, mida aastaid avalikkuse eest varjati.

Augustis 2005 vormistas Hanschmidt enda nimele ka osaluse hotelli- ja terviseäris tegutsevas osaühingus Haapsalu HMR. 10 000 krooni eest soetatud osaluse tegelik väärtus ulatub kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Kokkuleppesse oli segatud ka tänane Eesti Panga president Andres Lipstok.

Aastail 1997-2000 leidsid Hanschmidti juhtimisel ja Pandi osalusel aset tehingud Ühispanga aktsiatega, mille saladuseloori pole siiani keegi suutnud lõpuni kergitada, isegi maksuamet mitte. Kokku oli nende tehingutega eri aegadel haaratud ligi 12 miljonit Ühispanga aktsiat.

Aastail 1997-1999 andis Hanschmidti juhitud Ühispank Enn Pandiga seotud firmadele sisuliselt katteta laene, tänu millele läks tänase Tallink Grupi eelkäija Hansatee Grupp Pandi ja ühes sellega ka Hanschmidti kontrolli alla.

Aastail 1996-1997 pakuti Hanschmidti eestkostel kõrgetele riigiametnikele soodsaid aktsiaoptsioone vastutasuks riigiraha ületoomisele Ühispanka.