Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisraha parandab jooksevkonto seisu
Deutsche Bundesbank avaldas 2006. aasta jaanuari raportis artikli, mis käsitleb jooksevkonto arengute mõjutegureid ELi uutes Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides ning analüüsib Saksamaa välismaiste otseinvesteeringute rolli selles kontekstis.
Uurimistööst järeldus, et jooksevkonto arengud uutes ELi liikmesriikides ei osuta konkurentsiprobleemidele, vaid on tihedalt seotud majandusliku järelejõudmisprotsessi ja suureneva investeerimistegevusega.
Kõike arvesse võttes jõudsime järeldusele, et edaspidi võib enamiku riikide välismajanduse olukord kergeneda, kuigi jooksevkonto suured puudujäägid ja välisvõlapositsioonid ei ole riskivabad.
Eesti on kohustunud märkimisväärselt vähendama oma jooksevkonto puudujääki ja hoidma välismajanduse puudujääk rahuldaval tasemel. Me ei kahtle riigi võimes vähendada jooksevkonto positsiooni kooskõlas oma poliitilise ülesandega. Meie uurimistöö tulemused näitavad, et välisettevõtete olemasolu uutes ELi liikmesriikides võib olla peamiseks teguriks kaubavahetuse puudujääkide pikaajalisel vähendamisel. Välismaised otseinvesteeringud on selles piirkonnas oluline kapitalivoogude allikas. Positiivne mõju, mis välismaistel aktsiamahutustel on asukohamaa ekspordile, näitab seda, et tütarettevõtteid kasutatakse platvormina eksportimiseks kolmandatesse riikidesse.
Suurenev kaupade ja teenuste vahetamine teiste riikidega kaasneb sellega, et välisettevõtete kohalolu tulemusel integreeruvad asukohamaad paremini maailmamajandusse. Otseinvesteeringutel põhinevad pika-aajalised ärisuhted parandavad tõenäoliselt praeguste jooksevkonto puudujääkide talutavust. Järelikult on Eesti Keskpanga president õigesti osutanud, et välisettevõtted reinvesteerivad suure osa oma kasumist Eestisse.
Autor: Hermann Remsperger