Läti trumpab Eesti madalama tulumaksuga üle

Eesti jõuab samaks aastaks vaid 20protsendise üksiksiku tulumaksu peale.

"Eesti jaoks oleks Läti selline samm ebamugav, sest peaksime rohkem pingutama, et maksukonkurentsis mitte alla jääda," ütles respublikaanist endine rahandusminister Taavi Veskimägi. Ta lisas, et kogu uus Euroopa liigub madalate ja proportsionaalsemate tööjõumaksude suunas.

Endine majandusminister reformierakondlane Meelis Atonen usub samuti, et Eesti ei tohiks Läti otsustavaid samme maksupoliitikas pealt vaadata. "Peame sellest omad järeldused tegema ja tegutsema," rääkis Atonen, kelle hinnangul on tulumaks tervikuna iganenud.

Keskerakondlase Heido Vitsuri arvates toob Läti otsus tulumaksumäära langetada kaasa hoopis ühiskonna sidususe ja elujõu vähenemise. "Läti otsus põhjustab maksebilansi defitsiidi suurenemist," märkis Vitsur ja toonitas, et ka ootuspärane tarbimise kasv kujuneb vaid lühiajaliseks.

Eesti poliitikud olid ühel meelel, et üksikisiku tulumaksu langetamine suurendab inflatsiooni. "Kuna lätlased niikuinii ei kiirusta euroga liituma, siis ei ole inflatsioon nende jaoks eriline probleem," sõnas Vitsur.

Lätis harukontoreid omava ASi Arco Vara tegevjuht Viljar Arakas rõõmustas Läti maksupoliitika üle. "Meie ettevõte saab Läti otsusest vaid võita, kuna maksude alandamine toob juurde investeerimisvõimelisi kliente," selgitas ta. Arakase sõnul pole Lätil põhjust euroga liitumisel kiirustada, kuna Läti latt on euroga fikseeritud.

Reformierakondlane Atonen ei näe tulumaksu langetamises ohtu euroga liitumisele, kuna 2009. aastaks, mil Läti peaks saavutama 15protsendise tulumaksumäära, on euroga juba liitutud.

Poliitikud jagavad ka seisukohta, et Läti astus julge sammu üksikisiku tulumaksu alandamiseks just tänu Eesti eeskujule.

Veskimäe sõnul on Läti otsus ootuspärane, sest lisaks praegusele Eestist pisut kõrgemale, 25protsendisele maksumäärale on sealne tulumaksuvaba miinimum Eesti 2000 krooni kõrval vaid 720 krooni. "Praegu on Läti tegelik efektiivne tulumaksumäär tavalisele tööinimesele oluliselt kõrgem ja Lätis ettevõtjatel inimeste palkamine oluliselt kallim kui meil," nentis Veskimägi.

Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun usub, et üksikisiku tulumaksu määrades riigid tegelikult omavahel ei konkureeri. "Maksukonkurents on oluline ikka juriidiliste isikute puhul, pelgalt füüsilise isiku madalama maksumäära pärast keegi vaevalt elukohta vahetama hakkab," ütles ta.

SEB Unibanka peaanalüütik Andris Vilks kiidab Läti valitsuse maksukava heaks, ehkki möönab, et sellest võib johtuda täiendav kiirendus Läti niigi kõrgele inflatsioonile.

Praegune 25% üksikisiku tulumaks on Vilksi sõnul liiga kõrge ning kui valitsus seab maksu alandamisega plaani vähendada jätkuvalt suure varimajanduse osakaalu, siis on see ainult tervitatav. "See on õige samm," ütles Vilks.

Pealegi kehtib sama 25protsendine maksumäär ka üksikisikust ettevõtjatele, kes vajaksid ettevõtluse ergutamiseks madalamaid makse.

Vilks ütles, et Läti riik vajab suuremat maksutulu ning maksude alandamisega on nende laekumine paranenud. "Peame oma maksusüsteemi lihtsustama ning tegema oma maksupoliitika võimalikult heaks nii üksikisikute kui ka ettevõtete jaoks," ütles Vilks.

Vilksi sõnul on majanduse ergutamine olulisem kui eurole ülemineku tähtaja pärast muretsemine.