Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mozarti viimane ooper kahel korral Estonias
Tähistamaks ühe säravama ooperikomponisti Wolfgang Amadeus Mozarti 250. sünniaastapäeva, esitatakse Rahvusooperis Estonia kahel õhtul, 18. ja 19. veebruaril Mozarti ooper "Tituse halastus" kontsertettekandena.
See on tõsine ooper, milles kajastuvad eredalt 18. sajandi valgustusideed, mille levik ja mõju lõpuks mõnelegi monarhiale saatuslikuks said. Ooperi nimikangelane Titus seab riigi ja rahva vajadused isiklikest soovidest kõrgemale. Ta on just selline õilsate inimlike omadustega valitseja, nagu rahvas ootas.
Mozart kirjutas oma viimase ooperi tellimustööna 1791. aastal Prahas toimunud Saksa-Rooma keisri Leopold II kroonimispidustuste jaoks. Pärast esietendust kujunes sellest 19. sajandi alguses Mozarti üks armastatum lavateos, kutsudes kaasaegseis esile kommentaare nagu "…muusika märgistab oma looja kui ajastu suurima muusikageeniuse." Siinkohal on huvitav märkida, et ooperit "Tituse halastus" mängiti tol ajal ka Tallinna Teatris, kokku neljal hooajal.
Seejärel aga jäi ooper rohkem kui sajandiks unustusse. Üks põhjusi võib olla, et keisri kroonimisloona kogeti ooperi süžeed päevakajalisena, hiljem tundus see aga aegununa.
Siiski, viimase kolme aastakümnega on see meistriteos läbi teinud hämmastava come back'i, mille üheks väljenduseks on ka käesolev kontsertettekanne.
Miks siiski kontsert, aga mitte lavastus?
Dirigent Arvo Volmer: "Olen kontsertettekandeid juhatanud mitmeid, varem küll ERSO-ga, aga ka koostöös ooperiga, mõned ehk mäletavad Puccini "Turandoti", mis 1996. aastal vähemalt mulle suurt rahuldust pakkus. Põhimõtteks on ikka olnud, et kontsertettekandele tuleksid lood, mis teatrilavale ei mahu või on lavaliselt probleemsemad. Ka võimaldab kontsert kutsuda mõned külalised, kelle jälgimine loodetavasti aitab meil hoida mõtlemist ja kuulmist värskena."
Nimirolli on kutsutud laulma maailma üks juhtivaid tenoreid Herbert Lippert Austriast, kes 2005. aasta mais laulis sama osa Hamburgi Riigiooperis.
Naispeaosa Vitelliat laulab ameerika sopran Christina Lambert, keda kriitikud on iseloomustanud kui dramaatilist, hingestatud, väljendusrikast ja võrratut lauljannat. Ettekandel osalevad ka läti koloratuursopran Kristine Gailite ja Rahvusooperi bass Priit Volmer. Vokaalselt nõudlikes püksirollides on metsosopranid Helen Lokuta ja Annaliisa Pillak.
Autor: Kersti Inno