Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raudtee tagasiostu toetavad kõik fraktsioonid

Martin Hanson 17. veebruar 2006, 00:00

Koalitsiooni ja opositsiooni vaated Eesti Raudtee osaluse tagasiostule ühtivad pea sõna-sõnalt. Peaministri väljaöeldu, et tagasiost peab toimuma õiglastel alustel ja õiglase hinnaga, on levinud Toompeal kulutulena.

Reformierakonna fraktsiooni esinaine Maret Maripuu kordas peaministri sõnu, et kuigi fraktsioonis ei ole BRSi ostu arutatud, ei ole riigi huvi kindlasti igal juhul ja iga hinna eest osta. "Riigi jaoks on oluline raudtee toimimine, mitte selle omanik. Raudteega seonduvas esindab riigi huve majandusministeerium," lisas Maripuu.

Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik arvas ostja kohta: "Tundub siiski, et eelistatult võiks olla ostjaks riik."

Opositsiooni esindaja, sotsiaaldemokraadi Eiki Nestori sõnul on tagasiost mõistlik, kuid seejuures tuleks arvestada, et riik ei peaks transiidiäri maksumaksja arvel toetama. "Kui üldse ostame, siis riik ja mitte Tallinna Sadam. Kui transiidiäri hakkaks raudteel opereerima, ei jääks Eesti Raudteest midagi alles," lisas Nestor.

Res Publica fraktsiooni esimehe Marko Pomerantsi arvates oli Eesti Raudtee erastamine viga, mille eest vastutavad seda läbi viinud erakonnad.

Keskfraktsioonist kommentaari BRSilt osaluse ostule saada ei õnnestunud.

Esmaspäevasel kabinetiistungil toetas valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohti ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate taasriigistamise suhtes.

Majandusminister Edgar Savisaar on valmis kas või homme BRSilt Eesti Raudtee osaluse ära ostma, kui BRS nõustub selle müüma õiglase hinnaga.

Kui kergelt tuli valitsuses konsensus Eesti Raudtee osaluse tagasiostuks, seda enne, kui BRS tegi oma avalduse?

Kuna valitsus ei arutanud küsimust esmakordselt, siis olid positsioonid üldjoontes kujunenud ja teada. Otsus tuli enam-vähem üksmeelselt, vaieldi detailide üle.

Milline oleks viimane hinnapiir, millega riik oleks nõus raudtee tagasi ostma?

Hind peab jääma õigeks ja õiglaseks. Hinna kujunemises räägivad kindlasti kaasa juba käivad ja ka võimalikud tulevased kohtuvaidlused. Hinnanguliselt on erinevatel osapooltel ettevõtte vastu nõudeid kogusummas pool miljardit krooni.

Kui reaalne on koostöö Soome VRiga, et meie ostaks infrastruktuuri ja soomlased neid huvitava operaatori?

See on huvitav lähenemisviis, mida soomlased pakuvad. See, et tehakse koostööd operaatorteenuse alal, on uudne, kuid mitte võimatu. Samas on meil soomlastega juba edukas koostöö näiteks Estlinki merekaabli näol.

Kui BRSiga saab kokkuleppe, siis kui kiiresti võiks ost toimuda?

Pean loomulikuks, et BRS tahab rääkida kõigi võimalike ostjatega, sealhulgas erafirmadega. Kõik see aga võtab oma aja. Meie oleme valmis kas või homme tehingu ära tegema, kui BRS nõustub õiglase hinnaga.

Kas Tallinna Sadam ostjana on ka veel võimalus?

Kindlasti on see üks võimalus, kuid peame arvestama, et me Tallinna Sadama arengut sellise ostuga pärssima ei hakkaks. Samuti tähendaks Eesti Raudtee aktsiate kuulumine Tallinna Sadamale seda, et riigil jätkuvalt Eesti Raudtee arengule põhimõttelist mõju ei ole, kuna riigil puudub riigi äriühingutele kuuluvate ettevõtjate suhtes otsustusõigus.

Tegemist on Savisaare poliitilise kampaaniaga, mida on aga aetud küllalt käpardlikult.

Ainus selge põhjus raudtee tagasiostmiseks on, et nii on Euroopas kombeks. Paraku tähendab see aga seda, et kui seni pole Eesti riik pidanud raudteele peale maksma, siis varsti peab ta seda teiste Euroopa riikide moel tegema hakkama - nii nagu viimast korda 1999. aastal.

On raske aru saada, miks Eesti valitsusele ei sobinud süsteem, kus raudtee maksab hoopis Eesti riigile, probleeme selle toimimisel aga polnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:47
Otsi:

Ava täpsem otsing