Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuuleelekter on 'rohelistest' kalleim

    Taastuvelektri tootmisel räägitakse Eestis põhjendamatult millegipärast ainult tuulikutest. Tõsi ta on, et tuuleelektri potentsiaal Eestis ületab ajuti isegi nõudlust. Probleem on Eesti turu väiksus: teoreetiliselt võiks suvisel ajal kogu Eestis vajatav elekter tulla tuulikutest, praktikas ei ole sellist elektrisüsteemi lihtsalt võimalik tööle panna. Kui, siis ainult väga kalliste vahenditega.
    Harri Raudvere viitab oma artiklis Emori ja Eurobaromeetri uuringule, mille alusel 54% eestlastest toetavat Eestis tuulikute arendamist. Loomulikult: kui küsitakse, kas riik peaks panustama lähiaastatel rohkem vesinikuenergeetikale, tuuma-, päikese- või tuuleenergiale, siis Eesti oludes on kindlasti inimeste vastus tuuleelekter. Just nii oli see küsimus antud uuringus ka formuleeritud.
    Samas on Emori ja Eurobaromeetri uuringus toodud aga ka teine küsimus: kas te olete valmis maksma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri eest rohkem? Lisatud graafikult paistab välja vastuste jaotus sellele küsimusele. Eestlased on oma valmisoleku poolest taastuvelektri eest rohkem maksmiseks ELi keskmisel tasemel, uute liikmesriikide osas kõige avatumad. Kuid ikkagi jääb nõusolek maksta taastuvelektri eest senisest enam selgelt alla poole; ligi veerand inimestest on valmis maksma selle eest kuni 5% rohkem.
    Siit võib leida ka seose majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ulatuse kohta 2010. aastaks. 5,1% taastuvelektri osakaalus tähendab ligi 3% elektri hinnatõusu. Selle Euroopa Komisjoniga kokku lepitud indikatiivse (mitte kohustusliku) eesmärgi suurus ei ole kirjutatud ministeeriumi lakke, vaid lähtub Euroopa Komisjoni analüüsist erinevate taastuvelektri allikate potentsiaali kohta Eestis.
    Tuulikute arendajad ei soovi eriti avaldada fakti, et Eesti on juba täna tuulikute osakaalu poolest elektritootmises selgelt üle Euroopa Liidu keskmise. 2005. aasta lõpuks moodustas tuulikute koguvõimsus Eestis ligi 1,1% paigaldatud elektritootmise võimsusest. Selle näitajaga on Eesti ELi liikmesriikide hulgas praegu 8. kohal. Ministeeriumi nägemuses jõuab Eesti 2010. aastaks 4.-5. kohale, tuulikute arendajad sooviks jõuda Taani järel teisele kohale. Suure tõenäosusega on Eesti ka üks vähestest liikmesriikidest, kes 2010. aastaks seatud indikatiivse eesmärgi täidab.
    Kõik liikmesriigid on aru saanud, et tuulikute paigaldamine on taastuvelektri tootmise võimalustest üks kallimaid viise. Pigem eelistatakse biokütustel (puiduhake, energiavõsa, prügilagaas, bioloogilised jäätmed) taastuvelektri tootmist. Euroopa Komisjoni eelmise aasta detsembris avaldatud aruandest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise kohta selgub, et Eesti taastuvelektri toetusskeemid on andnud uute liikmesriikide hulgas kõige paremaid tulemusi. Seega ei saa rääkida Eestist kui riigist, kus taastuvelektri arendamisele pidevalt kaikaid kodaratesse loobitakse ning mis kohe-kohe selle eest Euroopa Komisjonilt karistada saab. Pigem on küsimus huvigruppide soovis endale võimalikult suurt riiklikku toetust välja võidelda.
    Mis puudutab tuulikute võimalusi töötada koos gaasiturbiinidega, siis seda ei takista ei olemasolev elektrituruseadus ega ka selle kavandatavad muudatused. Pigem loovad muudatused selgema raamistiku selliste kombinatsioonide tekkeks. Omaette küsimus on seejuures loomulikult sõltuvus gaasihinnast, kuid selle riski peavad võtma tuulikute arendajad ise.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.